Harilik
luga
(Juncus
effusus)
kõrges, lambaluded, luht, sookaislad, konnaosjad
Load on suur taimeperekond. Maailmas kasvab neid kolmesaja ringis, Eestis rohkem kui viisteist. Mitmeid lugasid on üksteisest raske eristada. Kergemini äratuntavad on näiteks keraluga ja harilik luga. Mõlemad kasvavad mätastena, mõlemad on suurt kasvu ja üpris tavalised liigid. Kui keraloa tihe õisik meenutab kera, siis hariliku loa õisik on ebakorrapärasem ja hõredam. Teiste tunnuste poolest on nad sarnased.
Lugadel on iseloomulikud ruljad lehed. Mõnikord on aga lehtedest alles jäänud vaid varre alusel olevad lehetuped. Sel juhul on varred ruljad ja seest täidetud valge koheva säsiga. Nii on lugu ka hariliku loaga. Harilikul loal on väga iseloomulikud siledad tumerohelised, veidi läikivad varred. Varred on tal ruljad, tumerohelised ja seest valge koheva säsiga täidetud. Hariliku loa pikki ja painduvaid varsi on kasutatud näiteks vaipade punumiseks, samuti on neist valmistatud iluasju.
Hariliku loa õisik kasvaks nagu varre keskelt välja. Tegelikult on õisik siiski varre tipul ja üks leht on harilikul loal ka - pikk õisiku kandeleht. Õisiku kandeleht kinnitub täpselt õisiku alla ja näeb välja nagu vars, varre pikendus. Õied on harilikul loal väikesed, roostepruunid ja asuvad pikkadel raagudel. Õitest arenevad harilikul loal, nagu ka kõigil teistel lugadel, kuprad. Lugade kupardes on palju väikesi seemneid. Augustis valmivad seemned on hariliku loa peamiseks levimisvahendiks.
Harilik luga kasvab märgadel niitudel ja karjamaadel, kus ta vahel ka umbrohuna võib käituda. Umbrohtude hulka võib hariliku loa arvata seepärast, et tema väärtus loomasöödana on väga madal. Märgades kasvukohtades toimib harilik luga kui looduslik kuivendaja, sest ta muudab oma kasvukohad kuivemaks. Sellega teeb ta paljudele taimedele head. Eeskätt saavad mõnevõrra kuivemates tingimustes paremini sirguda puude tõusmed. Harilik luga on tüüpiline raiesmike taim. Kui puud vee tarbjatena on eemaldatud, muutub raiesmik sageli märjemaks, kui oli enne metsaalune. Taolised vesised alad asustab kiiresti harilik luga, kelle varjus saavad omakorda paremini kasvada noored puud. Inimesele tähendab see, et niit võib kinni kasvada, võsastuda.