Eestikeelne nimi	harilik luga
Ladinakeelne nimi	Juncus effusus L.
Rahvapärased nimed	kõrges, lambaluded, luht, sookaislad, konnaosjad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda loalised, perekonda luga.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-120 cm. Moodustab tihedaid mättaid.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega väikesed õied. Õiekattelehed on 2-3 mm pikkused, roostevärvi, keskel roheka triibuga ja serval kileja äärisega. Õied asuvad üksikult ebavõrdse pikkusega raagudel. Iga õie alusel on 2 väikest kilejat kandelehte. Õied on koondunud näiliselt külgmisesse paljuõielisse õisikusse. Õisik on kerajas kuni ebakorrapäraselt hõlmine, valminult rohekaspruun. Õisiku alusel on avara nahkja tupega ja rullunud labaga kandeleht, mis näib varre pikendusena. Õitseb juunis ja juulis.
Vili	Viljaks on läikivalt roostepruun äraspidimunajas ja otsast kolmekandiline kupar, mille tipul on lühike teravik. Seemned on väikesed, tavaliselt kaarja lisemega. Seemned valmivad augustis.
Leht	Lehed on taandarenenud, säilinud on suured lehetuped. Alumised lehetuped on tavaliselt punakaspruunid, ümardunud tipuga, neist ülemine on kuni 20 cm pikkune, väga väikese kuivanult rullunud labaga.
Vars	Varsi on ühel taimel palju, need on püstised, ruljad, valgete tähekujuliste kohevalt asetunud säsirakkudega. Varte pind on sile, läikiv. Õisiku alusel on vars veidi sissenöördunud.
Maa-alune osa	Taimel on tihe narmasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega.
Levik ja ohtrus	Esineb peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Kaukaasias ja Lääne-Siberis, Ida-Aasias ja Indias, Põhja-Ameerika parasvöötmes, lisaks tulnukana veel paljudes maades. Eestis kõikjal tavaline kuni sage.
Kasvukoht	Eelistab niisket, savikat ja happelist pinnast. Kasvab sooniitudel ja soostuvatel pärisniitudel, veekogude kallastel, avatud kohtadel.
Koht ökosüsteemis	Taim kuivatab pinnast ja soodustab sellega muuhulgas ka puittaimede idandite arenemist, niitude võsastumist.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taime pikki varsi on kasutatud mattide punumiseks. Loomasöödana on väheväärtuslik ning ei oma tähtsust. On niitudel umbrohuks.
Sarnased taimed	Lehistumata varrega lugasid on neli: harilik luga, keraluga, randluga ja niitluga. Kõigil neil on varte alusel ainult labata lehetuped. Kõigil neil näib õisik välja kasvavat varre keskelt. Tegelikult on õisik varre tipus, aga pikk õisiku kandeleht näib varre pikendusena. Kui randluga kasvab ainult rannikul ja sedagi mitte igal pool, siis teised kolm nimetatud loa liiki on tavalised üle Eesti.