Eestikeelne nimi	lõhnav maarjahein
Ladinakeelne nimi	Anthoxanthum odoratum L.
Rahvapärased nimed	elupääd, maasikakõrred, õnnehain, lõhnarohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda maarjahein.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-30 cm. Kasvab väikeste mätastena. Taimel on iseloomulik kumariini lõhn, eriti maa-alustel osadel.
Õis	Õied moodustavad pähiku, mis on kuni 1 cm pikkune, 3-õieline, tipmine õis on mõlemasuguline, teised on oma suguorganid kaotanud. Libled on nahkjad, terava tipuga. Keskmisel sõklal on ka kuni 8 mm pikkune ohe. Tolmukapead on tumekollased kuni roostepruunid. Pähikud on koondunud piklikusse ja veidi lapikusse pööristähka. Õisiku pikkus on 4-7 cm, laius 0,5-2 cm. Õitseb maist augustini.
Vili	Kohvipruun kuni 2 mm pikkune teris, mis on osaliselt välissõklaga liitunud.
Leht	Lehelabad on lühikesed: juurmistel lehtedel 10-15 cm, varrelehtedel kuni 5 cm. Lehelaba laius on 3-6 mm. Taime alusel on ka lehetuped, mis on väga karvased. Tupel on kuni 2 mm pikkune tömbi narmastunud tipuga keeleke.
Vars	Vars on püstine või tõusev, enam-vähem sile.
Maa-alune osa	Taimel on narmasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid kohati ka Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasias, tulnukana ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Ida-Aasias ja Austraalias. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab kuivematel päris- ja looniitudel, hõredates metsades, ka kuivendatud madalsoodel.
Koht ökosüsteemis	Sage taim looduslikes niidukooslustes, kus omab teatavat tähtsust kamara moodustajana. Mõningatele taimtoidulistele loomadele on ka toiduks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasutamine Kõik taime osad sisaldavad iseloomuliku lõhnaga kumariini, mis on mürgine ja suures koguses põhjustab südametegevuse, vereringe ja hingamise häireid nii kariloomadel kui inimesel. Kariloomad teda siiski vähesel määral söövad, rohkem kuiva heinana. Kõrsi on kasutatud napside maitsestamiseks, parfümeerias ja mõnede tubakasortide maitsestamisel. Maarjaheinakimpe on pandud lõhnastajana, kuid ka koide ja teiste parasiitide tõrjeks pesu- ja riidekirstudesse ning -kappidesse. Meeldivalt lõhnava taimena oli tähtsal kohal pruudikimpudes. Taimele on omistatud mitmeid võluvõimeid. Ravimtaimena aitab venituse ja ülepingutuse korral, tarvitatakse teena.
Sarnased taimed	Lõhnava maarjaheina tunneb kõrreliste hulgas kergesti ära iseloomuliku kumariini lõhna järgi. Tugevamini lõhnavad just kuivatatud taimed ja varre alumine ots (niidul maarjaheina õisikut nuusutades kumariini lõhna pigem ei tunne). Kumariini järgi lõhnavad ka mõned teised Eestis kasvavad taimed. Kõrrelistest näiteks lõhnheinad, liblikõielistest näiteks kõrgekasvulised mesikad. Mis puutub lõhnava maarjaheina anatoomiat, siis on taim küllalt muutliku välimusega. Lõhnava maarjaheina väga lühikeste harudega pööris (pööristähk) jätab alati kuidagi korratu ja räsitud mulje.