Harilik maavits
(Solanum dulcamara)
jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi

Maavitsad on toidutaime kartuli sugulased. Õigupoolest on kartuli perekonnanimi maavits, teisisõnu, kartul ja harilik maavits kuuluvad ühte taimeperekonda, Solanum. Looduslikult kartul Eestis ei kasva, küll aga kaks maavitsa liiki.

Tavalisem neist on harilik maavits, kes on punaste või oranžikate marjadega ja kolmehõlmaliste lehtedega. Teine looduslik maavits, must maavits, pole samuti mingi haruldus. Erinevalt harilikust on tal valminud marjad mustad, kõik lehed täiesti terved ja taim üheaastane. Hariliku maavitsa õied on lillad või veidi roosakad, mustal maavitsal valged. Kasvukohad on neil erinevad. Harilik maavits kasvab niisketes võsastikes ja hõredamates niisketes metsades, must maavits on aga põlluumbrohi ja prahipaikade taim.

Harilik maavits on mitmeaastane poolpõõsas. See tähendab, et tema varre alumine osa on puitunud, ülemine aga rohtne ja see kasvab pungadest igal aastal uuesti. Tavaliselt tõuseb harilik maavits mööda teisi taimi päikese poole, ise ta püsti seista ei suuda. Pungadest kasvab palju külgharusid, mis roomavad mööda maad ja annavad sõlmekohtadel juurdudes alguse uuele maavitsataimele. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks. Maavitsad paljunevad ka seemnetega, see tähendab, generatiivselt. Nende seemned idanevad aga aeglaselt ja on huvitava nõudmisega: vajavad idanemiseks valgust.

Nagu öeldud, on harilikul maavitsal meelitavalt ilusad erkpunased marjad. Väikeste lastega metsas käies tuleb neid kindlasti hoiatada, et nad maavitsa marju suhu ei pistaks. Maavitsa marjad, nagu ka teised taimeosad, on mürgised. Need võivad põhjustada valusid, iiveldust, oksendamist, hingamishäireid, õnnetumal juhul ka krampe. Oksendamisega väljub õnneks suurem osa mürgist ja eluohtlikku seisundit ei teki, kuid esmaabiks ei ole liiast anda söetabletti, lisaks peab jälgima kannatanu asendit, et okse väljuks ning hingamisteid ei blokeeriks. Mürgistuse tekkimisel peab otsima meditsiinilist abi.

Mürgisuse tõttu ei kasutata maavitsa enam ka ravimtaimena. Varem on temast abi saadud paljude hädade puhul. Võib nimetada näiteks reumat ja liigesevalusid, köha ja teisi hingamisteede haigusi, grippi, temast on abi otsitud astma puhul, ravitsejate sõnul puhastas ta verd, samuti kasutati teda mitmete nahahaiguste raviks.