Eestikeelne nimi	mägiristik
Ladinakeelne nimi	Trifolium montanum L.
Rahvapärased nimed	valge ristikhein, valge härjapea, jaanirohi, isurohud
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda ristik.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-50 (60) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Pikkus 7-9 mm. Tupp kellukjas, liitlehine, süstjate teritunud hammastega, lühikarvane. Kroon valge või kreemikas, pärast õitsemist helepruun. Puri on tiibadest ja laevukesest lühem, kurruline, tipul tagasipöördunud. Õite alusel on naaskeljad kilejad kõrglehed. Õied on koondunud 50-100-kaupa tihedatesse munajatesse või süstjatesse nuttidesse. Nuti pikkus 1,5-2,5 cm. Õisikud on tavaliselt 2-kaupa kaenlasisestel pikkadel raagudel. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Ovaalsed, õiekattega varjatud kaunad. Kaunas 1-2 seemet, need on ovaalsed, rohekad.
Leht	Kolmetised liitlehed, kõik lehekesed lühirootsulised. Enamasti juurmised, 10-20 cm pikkuse rootsuga. Varrelehti 1-4, need on lühema rootsuga. Lehekesed karedad, pealt paljad, alt karvased, kujult elliptilised või süstjad, leheserv on peensaagjas. Lehtede pikkus on 1,5-5 cm, laius 1-2,5 cm. Abilehed nahkjad, pikalt teritunud, leherootsuga kokku kasvanud.
Vars	Varsi üks, see on lihtne või ainult veidi harunenud, pisut kandiline. Kaetud lidus karvadega, mistõttu paistab hallikana. Sügiseks puitub vähemalt alusel.
Maa-alune osa	Juur on tugev, puitunud. Juurtel elavad õhulämmastikku taimedele kättesaadavaks tegevad mügarbakterid.
Paljunemine	Paljuneb enamasti seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias. Eestis tavaline, eriti lubjarikastel kasvukohtadel, sgedam Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Kuivadel pärisniitudel, looniitudel, ka kinkudel ja nõlvadel, harvem palumännikus. Eelistab lubjarikast pinnast, sageli kasvab liivastel aladel.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavatele putukatele hea nektariallikas. Juurtel esinevate mügarbakterite tõttu kuulub pinnase kvaliteeti parandavate taimede hulka.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Noores eas väärtuslik söödataim väikeloomadele, eriti lammastele. Väärtust vähendavad karvasus, jäigad varred ja lehtede vähesus. On hea meetaim. Kasutatakse rahvameditsiinis eelkõige mitmete naistehaiguste, vähem köha ja venituste raviks. Samuti on mägiristikut kasutatud kariloomadel isu tõstmiseks: taime keeduvett anti loomadele juua.
Sarnased taimed	Eestis kasvab kaks valgete õitega ristikuliiki: mägiristik ja valge ristik. Valge ristik on väike maadmööda roomav taim, kes on väga tavaline ja üle Eesti levinud, sageli kasvab ta ka aiamurus või jalgradade ääres. Mägiristik on kõrge kasvuga sale taim, kes on kasvukohtade suhtes nõudlikum ja kasvab ennekõike liigirikka taimestikuga lubjarikastel niitudel, peamiselt Lääne-Eestis. Mägiristiku tunneb ära ka enne ja peale õitsemist. Tema lehekesed on küll väga sarnased keskmisele ristikule, aga hea eristamistunnus on ka: mägiristiku lehekeste servas on väikesed tugevad hambakesed, keskmise ristiku lehekese serv on ripskarvane.