Eestikeelne nimi	metskastik
Ladinakeelne nimi	Calamagrostis arundinacea (L. ) Roth
Rahvapärased nimed	kastekorred, põdrakanep, lipsrohi, kastehein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kastik.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,6-1,3 m. Kasvab tihedate mätastena.
Õis	Õied moodustavad umbes 5 mm pikkuse pähiku, see on tugeva, järsult kõverdunud, 5-7 mm pikkuse (pähikust üleulatuva) ohtega, mis kinnitub sõkla alumisele osale. Pähikud on koondunud hõredasse püstisesse painduvasse pöörisesse, mis on kuni 15 (25) cm pikkune ja kuni 5 cm pikkuste harudega. Värvuselt on see heleroheline, õlgkollane või pruunika kuni lillaka varjundiga. Õitseb juunist augustini.
Vili	Pikliku kujuga kuni 2,5 mm pikkune helepruun teris.
Leht	Lehelabad on kuni 40 cm pikad ja 4-6 (10) mm laiad, ererohelised, valkja keskrooga. Lehetipp on pikalt teritunud, serv kidakestega, alakülg on läikiv. Lehelaba alusel on 2 karvatutikest. Lehetuped enamasti siledad, lühikese (kuni 2 mm pikkuse) keelekesega.
Vars	Maapealne vars on püstine, sile, 2 nähtava sõlmega.
Maa-alune osa	Taimel on narmasjuurestik ja lühike risoom, mis moodustab lühikesi maa-aluseid võsundeid.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud pea kogu Euroopas, Aasia parasvöötmes, Ida- ja Kagu-Aasias. Eestis on tavaline.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt laane- ja palu, harvem ka salumetsades, samuti võsastikes. Massiliselt raiesmikel.
Koht ökosüsteemis	Mõningatele metsloomadele on toiduks, kuid peamine tähtsus on tal metsarohustu moodustajana. Sageli on ta üks esimesi taimi raiesmikel ja metsalagendikel ning tema varjus saavad kasvada puude idandid..
Kaitse	Pole Eestis ohustatud, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Erilist praktilist väärtust ei oma. Varajasel niitmisel annab rahuldava heina, kuid hiljem muutub jäigaks ja karedaks ning loomad teda eriti ei söö. Vanuse kasvades alaneb ka söödaväärtus.
Sarnased taimed	Kuigi kastikute hulgas on raskesti eristatavaid liike (nt roogkastik), siis mets-kastiku tunneb alati kergesti ära. Iseloomulik on nii tema kasvukoht (metsad, raiesmikud), kasvuviis (puhmana) kui mõned tunnused (väikesed karvatutid kahel pool keelekest).