Eestikeelne nimi	harilik metsvits
Ladinakeelne nimi	Lysimachia vulgaris L.
Rahvapärased nimed	liht metsvits, maaviharohud, metskanep, punaserohi, pajunaine
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda metsvits.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 25-120 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp umbes 0,5 cm pikkune, peaaegu aluseni lõhestunud. Tupplehed on pikalt teritunud tipuga ja näärmekarvadest punaka servaga. Kroon on kuldkollane, kuni 1,1 cm pikkune, lühikese putkega ja siseküljel näärmekarvadega. Õied on koondunud varre tippu tihedasse püramiidikujulisse pöörisjasse liitõisikusse. Õieraod on kuni 1 cm pikkused, karvased, ühe kitsa kõrglehega. Õitseb juuni lõpust augusti lõpuni.
Vili	Kerajas umbes tupe pikkune püsiva emakakaelaga kupar. Seemned kolmetahulised, valkjad, tihedalt näsadega kaetud.
Leht	Elliptilised kuni süstjad lihtlehed, mis asetsevad varrel vastakuti või 3-4-kaupa männastes. Alusel ahenevad lehed väga lühikeseks rootsuks, vahel on rootsutud. Lehetipp on terav, serv terve, vahel veidi lainjas. Värvuselt on leht pealt tumeroheline, alt hallikas, karvane. Keskmiste lehtede pikkus on 5-12 cm ja laius 1-3 (4) cm, alumised ja ülemised on väiksemad.
Vars	Maapealne vars on püstine, tömbilt kandiline, lihtne või veidi harunev. Ülemises osas on ta kaetud udejate karvade ja näärmekarvadega. Varre alumises osas on lehed taandarenenud väikesteks kolmnurkseteks pruunikateks soomusteks.
Maa-alune osa	Risoom on roomav, pikkade maa-aluste võsunditega.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsundite abil, kuid ka seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud kogu Euroopas ja laialdaselt ka Aasias, peale selle veel Põhja-Aafrikas ja sisse viidud Põhja-Ameerikasse. Eestis kõikjal tavaline.
Kasvukoht	Kasvab kraavides, jõgede ja järvede kallastel, lodu-, lammi- ja salumetsades, madalsoode servades ja soometsades, ka niisketel päris-, lammi- ja sooniitudel.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldajad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ravimtaim, rohtseid osi kasutatakse rahvameditsiinis verejooksu, paisete, palaviku ja skorbuudi vastu, samuti on neid kasutatud vistrikest vabanemiseks. On kasutatud ka veterinaarias. Kogu taimest saab mitmesuguseid värve kollasest mustani nii villa kui ka juuste värvimiseks. Taime põletamisel tekkival suitsul on arvatud olevat kärbseid surmav toime.
Sarnased taimed	Metsvitsa suured kollased õied on küll silmapaistvad, aga üsna tavalised ja iseloomulike tunnusteta. Metsvitsal on lõhestumata süstjad lehed, milletaolisi võime leida loendamatul arvul liikidel. Ometi on see justkui tavalistest osadest kokkupandud taim vägagi iseloomuliku väljanägemisega. Metsvits tuleb looduses ise üle vaadata, seda enam, et taime peaaegu igas metsatukas kindlasti kohata võib. Üks taim, kellega ta kindlasti segamini ei lähe, on perekonnakaaslane roomav metsvits, kelle roomavad varred tikutopsist kõrgemale ei tõuse.