Eestikeelne nimi	mets-hiirehernes
Ladinakeelne nimi	Vicia sylvatica L.
Rahvapärased nimed	valge iireernes, valged kure erned, voolme-erned
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda hiirehernes.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Pikkus 50-100 (180) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp liitlehine, kellukjas, alusel hõredalt karvane. Kroon valge või roosakas kuni helesinine, tumedate, enamasti lillakate soontega. Puri tiibadest ja laevukesest veidi lühem. Õied asuvad 3-4 mm pikkustel karvastel raagudel (7) 10-20- (25-) kaupa hõredates kobarates. Õisik koos õisikuraoga on lehtedest palju pikem. Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.
Vili	Süstjad pisut longus karvadeta kaunad, tumepruunid, raoga. Viljade pikkus on 2-2,5 cm. Seemned siledad, pruunikad, ovaalsed, läbimõõduga umbes 4 mm.
Leht	Paarissulgjad liitlehed (6) 8-10 (15) paari sulglehekestega. Lehe tipul on pikk harunenud köitraag. Lehe pikkus on 6-10 cm. Sulglehekesed on õrnad, paljad, tömbi peenikese ogaotsaga. Asetsevad enamasti vahelduvalt. Pikkus 8-20 mm, laius 4-8 (10) mm. Alumiste lehtede abilehed on lõhestunud 7-10 naaskeljaks tipmeks, ülemistel lehtedel on need peaaegu terved.
Vars	Vars on nõrk, peenike, roomav, kandiline, ilma karvadeta.
Maa-alune osa	Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk-ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis hajusalt.
Kasvukoht	Segametsades (eelõige laane- ja salumetsas), metsasihtidel ja raiesmikel, puisniitudel. Varjulembene.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit, toiduks taimtoidulistele metsloomadele. Juurtel elavad mügarbakterid, mistõttu kuulub pinnase kvaliteeti parandavate taimede hulka.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väärtuslik söödataim metsakarjamaadel. Kultuuris ei kasvatata.
Sarnased taimed	Kes kord mets-hiirehernest näinud, see teda enam kellegagi ära ei vaheta. Taim on ühtemoodi kergesti äratuntav nii teistel taimedel külitava õhulise hapra lehestiku poolest, kui suurte õiekobarate järgi, mis on nagu mitmetel hiirehernestel, aga suuremate ja valgete õitega. Mõnevõrra sarnase hapra väljanägemisega roniv metsataim on hernelehine seahernes - sarnase olekuga taim lähedases seaherne perekonnas.