Eestikeelne nimi	mets-kurereha
Ladinakeelne nimi	Geranium sylvaticum L.
Rahvapärased nimed	punaseroosirohi, nõiapiirits, pistjalill, käokatal
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kurerehalised, perekonda kurereha.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus (25) 30-60 (80) cm.
Õis	Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupplehed punakad, karvased, ahenevad ohtetaoliseks teravaks tipuks, viljade valmimise ajal suurenevad. Kroon punakaslilla (väga harva ka valge), õitsemise lõpul sinakas, kroonlehtede pikkus kuni 1,5 cm ja laius kuni 1 cm, nende tipp on tömp või isegi madala väljalõikega. Asuvad sarikjates kimpudes 1-2 cm pikkustel püstistel raagudel. Nii õie- kui õisikuraod on harali näärmekarvadega. Kroonlehed on laiuvad. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Viiest seemnisest koosnevad koguviljad, mis valmimisel jagunevad viieks osaks. Seemnise sein rullub vedruna kokku ja viskab seemne taimest eemale. Viljadel säilivad lühikesed emakakaela jäänused. Seemned siledad või väga peenetäpilised, valmivad augustis.
Leht	Sõrmjagused lihtlehed, esinevad nii juurmised kui ka varrelehed. Juurmised sügavalt viieti kuni seitsmeti lõhised, nii all- kui ülaküljel lidus karvadega, kuni 30 cm pikkuse karvase rootsuga. Lehe pikkus 5-12 cm, laius 6-17 cm. Varrelehed väiksemad, viietised, lühikese rootsuga, päris ülemised sageli kolmetised ja rootsutud. Lehtede osad on madalalt sulglõhised või hambulised. Abilehed süstjad, pikalt teritunud, kuni 3 cm pikad, punakaspruunid.
Vars	Maapealseid varsi üks või mitu, püstised, kandilised, alumises osas hõredalt kaetud allapoole suunatud lihtkarvadega, ülal harali liht- ja näärmekarvadega.
Maa-alune osa	Risoom on jäme, rohkete juurtega, viltune kuni peaaegu vertikaalne.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk-ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, Kanadas ja Gröönimaal sisse tooduna. Eestis küllaltki sage, vähem Hiiumaal.
Kasvukoht	Sagedamini salumetsas, ka puisniitudel põõsastikes. Eelistab poolvarju. Meeldib huumusrikas mitte liiga kuiv pinnas, kasvab nii lubjavaesel kui -rikkal mullal.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Mõnedele loomadele toiduks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Pika õitsemisaja ja suurte dekoratiivsete õite tõttu kasvatatakse harva ilutaimena aedades, eeskätt murus. Mõnel pool on kasutatud kollase ja sinise värvaine saamiseks. Söödataimena väheväärtuslik. Mõnel pool on seemneid kasutatud ravimiseks samuti nagu aas-kurereha omi: igasuguste pistvate valude, pistitõvede, vastu.
Sarnased taimed	Mets-kurereha on murettekitavalt sarnane soo-kurerehale, ei aita ka nimi, mis justkui viitaks, et üks kasvab soos, teine metsas - sageli on kasvukohad sarnased. Nüüd ei jää muud üle, kui õppida selgeks näärme- ja lihtkarvade eristamine. Mets-kurerehal on õieraol harali näärmekarvad, soo-kurerehal lidus lihtkarvad. Kes looduses rohkem ringi käima juhtub, näeb, et piirkonniti on rohkem soo-, siis jälle mets-kurereha. Millest sellised erinevused - mine võta kinni!