Eestikeelne nimi | maamõõl | |
Ladinakeelne nimi | Geum urbanum L. | |
Rahvapärased nimed | maamööl, maovõlg, krässid, öörabatsehein | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda mõõl. | |
Eluvorm | Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30-70 cm. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega püstised õied, läbimõõt ~1,5 cm. Asuvad pikkadel peentel õieraagudel varre ja selle harude tippudes. Tupplehed laiuvad, peale õitsemist käänduvad tagasi, rohelised. Kroonlehed kahvatukollased, laiuvad. Õiepõhi karvane, õieraag rohkete udemete, pikkade harali karvade ja näärmekarvadega. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. | |
Vili | Äraspidimunajad karvased pähklikesed on koondunud kerajaks nutiks. Vilikonna ülemised viljad karedamate karvadega kui alumised. Levivad loomade abil. | |
Leht | Esinevad nii juurmised kui ka varrelehed. Juurmised on pikarootsulised, katkestunult paaritusulgjad, 1-3 paari tipu suunas suurenevate sulglehekestega. Tipmine leheke suurem, tavaliselt 3-5-hõlmaline. Varrelehed lühirootsulised, kolmejagused kuni kolmehõlmalised. Abilehed on suured, varreümbrised, serval suurte sisselõikunud hammastega. | |
Vars | Maapealne vars on püstine, õõnes, lühikeste udemete ja pikkade karedate karvadega kaetud, harunenud. | |
Maa-alune osa | Risoom on tugev. | |
Paljunemine | Peamiselt seemnetega, aga ka vegetatiivselt risoomi abil. | |
Levik ja ohtrus | Levinud laialt Euraasia parasvööndis, lõunasse kuni Põhja-Aafrikani, Väike- ja Kesk-Aasiani, Põhja-Ameerikasse sisse viidud. Eestis tavaline. | |
Kasvukoht | Võsastikes, hõredates metsades ja teeservadel, laane- ja salumetsas. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldavad putukad. Vilju levitavad loomad. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Risoom sisaldab roosuhkrut, tärklist, park- ja värvaineid, vähemal määral eeterlikke õlisid. Viimaste tõttu on kasutatud maitseainena, aroom meenutab nelki. Taime on kasutatud ravimina ja kasvatatud sel eesmärgil kultuuris. On toniseeriva toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud näiteks kõhulahtisuse, skrofuloosi ja malaaria puhul. Noored lehed sisaldavad rohkelt C-vitamiini, neid on tarvitatud salatina. | |
Sarnased taimed | Äraõitsenud maamõõl võib segamini minna ojamõõlaga, nii et pigem tasub mõõli määrata õitsevatena. Õitsev maamõõl on sarnane oluliselt harvemini levinud püst- ja vahelmise mõõlaga. Liikide eristamiseks tuleb ennekõike uurida õite ja viljade tunnuseid. Ära vaheta kollase õiega mõõlu ära maarialeppadega, kelle õite ja lehtede kuju on mõõladega üsna sarnane, aga õisikud täiesti teistsugused. |