|
Eestikeelne nimi |
männasmünt |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Mentha × verticillata
L. |
|
Rahvapärased
nimed |
- |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda huulõielised,
perekonda münt. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühe- või kahekojaline
rohttaim iseloomuliku mündilõhnaga. Kõrgus (15) 25-75
(90) cm. |
|
Õis |
Ühesugulised kaheli õiekattega
karvaste raagudega ühe sümmeetriateljega õied. Isasõied on
arenemata sigimikuga ja emasõied arenemata lühikeste
tolmukatega. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp putketaoline
kuni kellukjas, nii väljast kui seest karvane, 10 selge
pikirooga, naaskelja tipuga laiusest pikemate tipmetega. Kroon
5-6 mm pikkune, kahvatulilla, neelus tiheda
karvaringiga. Õied on koondunud ebamännastena ülemiste lehtede
kaenlasse pikka õisikusse. Õitseb juulist septembrini.
Putuktolmlejad. |
|
Vili |
Munajad, pealt paljad, tömbi tipuga
pähklikesed. |
|
Leht |
Munajad kuni elliptilised saagja
servaga vastakuti kinnituvad sulgroodsed lühirootsulised
lihtlehed. Lehe tipp lühidalt teravnev, alus südajas.
Värvuselt on lehed kahvatult rohurohelised, heledad. |
|
Vars |
Püstine või alusel tõusev, väheste
karvadega, enamasti mitteharunev. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on pikk, nöörjas, roomav,
moodustab pikki maa-aluseid võsundeid. |
|
Paljunemine |
Paljunevad nii sugulisel kui
vegetatiivsel teel. Seemneline paljunemine on sageli
vähemtähtis. Vegetatiivselt paljuneb maa-aluste võsunditega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Kesk-, Lääne- ja
Põhja-Euroopas. Eestis hajusalt, rohkem Saaremaal. |
|
Kasvukoht |
Eelistab niiskemaid kasvukohti
pärisniidul, tee- ja põlluservadel, salumetsas, ka jõgedes,
ojades ja kraavides ning nende kallastel, soistel aladel,
vahel madalsoos. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad nektarit,
kuid selle kogus on taimel väike. Iseloomuliku tugeva maitse
ja lõhna tõttu teda loomad eriti ei söö. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Sisaldab eeterlikke õlisid, mida
saab kasutada ravimina valu vaigistamiseks, külmetuse ja
seedehäirete korral, kuid jääb õlirohkuselt ja ravitoime
tugevuselt tunduvalt alla piparmündile. Kasutamist on leidnud
rahvameditsiinis. Mündiõli on kasutatud ka
parfümeeriatööstuses. Toimelt nõrgem kui piparmünt.
|
| Sarnased taimed |
Männasmünt
on tekkelt kahe pärismaise mündiliigi põld- ja vesimündi
ristand. Põld- ja vesimündi vahepealsed on ka tema tunnused.
Ka tuntuim mündiliik, piparmünt, on hübriidset päritolu.
Piparmünt on tekkinud vesimündi ja rohemündi ristumisel.
|