Eestikeelne nimi | männasmünt |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Mentha × verticillata L. | |
Rahvapärased nimed | - | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda münt. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühe- või kahekojaline rohttaim iseloomuliku mündilõhnaga. Kõrgus (15) 25-75 (90) cm. | |
Õis | Ühesugulised kaheli õiekattega karvaste raagudega ühe sümmeetriateljega õied. Isasõied on arenemata sigimikuga ja emasõied arenemata lühikeste tolmukatega. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp putketaoline kuni kellukjas, nii väljast kui seest karvane, 10 selge pikirooga, naaskelja tipuga laiusest pikemate tipmetega. Kroon 5-6 mm pikkune, kahvatulilla, neelus tiheda karvaringiga. Õied on koondunud ebamännastena ülemiste lehtede kaenlasse pikka õisikusse. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmlejad. | |
Vili | Munajad, pealt paljad, tömbi tipuga pähklikesed. | |
Leht | Munajad kuni elliptilised saagja servaga vastakuti kinnituvad sulgroodsed lühirootsulised lihtlehed. Lehe tipp lühidalt teravnev, alus südajas. Värvuselt on lehed kahvatult rohurohelised, heledad. | |
Vars | Püstine või alusel tõusev, väheste karvadega, enamasti mitteharunev. | |
Maa-alune osa | Risoom on pikk, nöörjas, roomav, moodustab pikki maa-aluseid võsundeid. | |
Paljunemine | Paljunevad nii sugulisel kui vegetatiivsel teel. Seemneline paljunemine on sageli vähemtähtis. Vegetatiivselt paljuneb maa-aluste võsunditega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud Kesk-, Lääne- ja Põhja-Euroopas. Eestis hajusalt, rohkem Saaremaal. | |
Kasvukoht | Eelistab niiskemaid kasvukohti pärisniidul, tee- ja põlluservadel, salumetsas, ka jõgedes, ojades ja kraavides ning nende kallastel, soistel aladel, vahel madalsoos. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldavad putukad saavad nektarit, kuid selle kogus on taimel väike. Iseloomuliku tugeva maitse ja lõhna tõttu teda loomad eriti ei söö. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine |
Sisaldab eeterlikke õlisid, mida
saab kasutada ravimina valu vaigistamiseks, külmetuse ja
seedehäirete korral, kuid jääb õlirohkuselt ja ravitoime
tugevuselt tunduvalt alla piparmündile. Kasutamist on leidnud
rahvameditsiinis. Mündiõli on kasutatud ka
parfümeeriatööstuses. Toimelt nõrgem kui piparmünt. |
|
Sarnased taimed | Männasmünt
on tekkelt kahe pärismaise mündiliigi põld- ja vesimündi
ristand. Põld- ja vesimündi vahepealsed on ka tema tunnused.
Ka tuntuim mündiliik, piparmünt, on hübriidset päritolu.
Piparmünt on tekkinud vesimündi ja rohemündi ristumisel. |