|
Eestikeelne nimi |
murunurmikas |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Poa annua L. |
|
Rahvapärased
nimed |
muru, muruhein, kastehein, tinguhain |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kõrrelised,
perekonda nurmikas. |
|
Eluvorm |
Ühe- kuni kaheaastane ühekojaline
rohttaim. Kõrgus 5-25 cm. Kasvab väikeste tihedate kogumikena.
Värvuselt kollakas- kuni puhasroheline. |
|
Õis |
Õied moodustavad pähiku, mille
värvus on tavaliselt rohekas, kuid vahel võib olla valkjast
lillani. Pähikus tavaliselt 4-5 õit, neist alumised on
mõlemasugulised, ülemised 1 või 2 aga emasõied. Ohteid pole.
Pähikud on koondunud hõredasse koonusekujulisse pöörisesse.
Õisiku pikkus on 4-6 (8) cm. Õitseb varakevadest lume
tulekuni. |
|
Vili |
Taimel on ovaalsed kuni 2 mm
pikkused terised, mis valmivad pidevalt peaaegu kogu sooja
aastaaja vältel. Külgedelt on terised veidi kokku surutud,
värvuselt helepruunid. |
|
Leht |
Lehelabad on suhteliselt lühikesed,
kuni 0,5 cm laiused, tipul järsult teritunud ja
paadininakujulised. Tuped on siledad, taime alusel veidi
lapikud. Keeleke kuni 2 mm pikkune, teritunud tipuga. |
|
Vars |
Vars on tõusev, sile, küllaltki õrn,
tavaliselt kolme sõlmega. Varred harunevad lehetuppede sees. |
|
Maa-alune osa |
Taimel on palju narmasjuuri. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega, mis valmivad
kiiresti ja idanevad hästi. |
|
Levik ja ohtrus |
Kosmopoliit, levinud inimese abiga
peaaegu kogu maailmas, puudub vaid polaaraladel ja kõrbetes,
kohati kõrgmäestikes. Algseks kodumaaks peetakse siiski
Euroopat. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab enamasti tallatavatel
kohtadel: murul, teeradadel ja –servadel, pärisniitudel,
karjamaadel, kuid ka umbrohuna aedades. |
|
Koht ökosüsteemis |
Nõrga konkurentsivõimega liik,
asustab taimestumata alasid. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Hea murutaim, annab tiheda ja
tallamiskindla muru. Puuduseks on taimede lühike eluiga: nad
ei talvitu ja nii moodustub tihe roheline muru uuel aastal
alles kesksuveks. Teatavat tähtsust omab ka karjamaadel
söödataimena, kuid väikese konkurentsivõime tõttu on tema
levik piiratud. Sageli on umbrohuks aiamaadel ja põldudel. |
| Sarnased taimed |
Kõrrelised
on sagedamini mitmeaastased taimed. Ühe- või kaheaastasi on
nende hulgas vähem. Lühiealisi kõrrelisi kohtab sagedamini
just inimasustuse lähedal. Nii on lühiealised kõik
teraviljadena tuntud kõrrelised (harilik nisu, harilik rukis
jne), samuti umbrohtudena kasvavad liigid (pehme luste,
tähk-kukehirss, tuulekaer jne). Ka murunurmikas on tüüpiline
lühiealine inimese lähedal kasvav kõrreline, keda kõige
sagedamini kohtab aiamurus.
|