Eestikeelne nimi	harilik metspipar
Ladinakeelne nimi	Asarum europaeum L..
Rahvapärased nimed	varsakabi, kabjaleht, metshumur, pruus
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tobiväädilised, perekonda metspipar.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, vahel moodustab suuri vaibataolisi kogumikke. Vars tõuseb maapinnast kuni 5 cm, lehed kuni 15 cm kõrgusele.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, hõlmade alusel sissesoondunud, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Isetolmlejad või tolmlevad maapinnal liikuvate putukate ja tigude vahendusel. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna.
Vili	Nahkjas peaaegu ümar karvane kupar, avaneb korrapäratult kuue pesana. Igas pesas vaid mõni seeme. Seemned piklikmunajad, ristipidi krobeliste ridadega. Neil on magus lisand, mis on toiduks sipelgatele, kes on nende peamised laialikandjad. Seemned valmivad juulis.
Leht	Taimel on nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte.
Vars	Maapealsed varred on lühikesed.
Maa-alune osa	Risoom on peaaegu maapealne, roomav, harunenud. Lisajuuri on suhteliselt palju, need tungivad kuni 25 cm sügavusele. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas ja Lääne-Siberis. Eestis mandriosas sage, kuid läänesaartel haruldane.
Kasvukoht	Peamiselt salu- ja laanemetsades viljakal ja parajalt niiskel mullal.
Koht ökosüsteemis	Juurtel on mükoriisa. Õite tolmeldamisel ja seemnete levitamisel aitavad teda maapinnal tegutsevad väikesed putukad ja nälkjad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kõik maa-alused (vähem ka maapealsed) osad sisaldavad õlirakke ja mõruaineid, millest ka taime nimi. Juurtes on rohkesti tärklist. On nii loomadele kui inimesele mürgine. Mahl mõjub sööbivalt limaskestadele ja tekitab mädaville. Seedekulglasse sattumisel tekitab iiveldust, oksendamist, mao ja peensoole põletikku, neerupõletikku, emakapõletikku, võib esile kutsuda abordi. Raskemal juhul võib mürgistus lõppeda surmaga. Risoomi on kasutatud okseleajava vahendina nii rahvameditsiinis kui ka veterinaarias, samuti hobuste kärntõve vastu. Dekoratiivsete lehtede tõttu sobib varjukatesse kohtadesse puude alla ilutaimeks. Metspipart kasutatakse ka toorainena toiduaine- ja parfümeeriatööstuses. Roti- ja hiiremürk. Kollase värvaine allikas.
Sarnased taimed	Eesti metsades ei ole taimi, kellel oleks metspipra nahkjatele tumerohelistele läikivatele juurmistele lehtedele sarnaseid lehti. Küll aga kasvavad mitmel pool põhjapoolkera parasvöötmes erinevad metspipra liigid, kes kõik näevad võrdlemisi sarnased välja. Nii kasvab Põhja-Euroopas enamasti Eestiski tuntutud metspipar, Põhja-Ameerikas aga teine, sarnane ja lähedane metspipra liik.