Mets-seahernes on ilus suurekasvuline rohttaim. Talle meeldivad viljakad mullad, kuid mulla niiskus ei ole seejuures oluline. Pikkade, sügavale ulatuvate juurte abil talub mets-seahernes ka pikaajalisi põudasid ja kasvab ka näiteks kuivadel raudteetammidel. Kasvus ei jää ta maha aedade tavalisest ilutaimest, lillhernest. Mets-seaherne pikkus võib küündida pooleteise meetrini. Nagu erinevatele hernestele omane, kinnitub ka mets-seahernes ümberkaudsetele taimedele ja ronib naabritele toetudes. Kinnitumiseks ja päikese poole kasvamiseks on lehtedel köitraod, mis on omakorda rikkalikult harunenud.

Ka valguse suhtes pole mets-seahernes nõudlik. Nagu nimigi ütleb, kasvab ta sageli metsades. Vilus kasvades on tema lehed ja varred lopsakamad, kõik selleks, et rohkem valgust kinni püüda. Tugeva päikese käes taim pikaks ei kasvagi, seevastu teeb ta palju ja suuremaid õisi, ka viljad on kogukamad ja suurema arvu seemnetega.

Mets-seaherne seemned on söödavad. Viimast ei saa öelda kõigi seaherneste kohta: mõnel liigil on need isegi mürgised ja äärmisel juhul eluohtlikud. Seega ei maksa ühegi metsiku herne seemneid suhu pista, eriti kui ei tea, mis liigiga tegu. Mets-seaherne seemned on küll söödavad, kuid mõrkja maitsega ja võrreldamatud näiteks aedherne omadega. Neid on kasutatud kohvi aseainena.

Mets-seaherne seemned on toiduks mitmetele lindudele, kes aitavad sedasi taimel levida. Kuid taim levitab end ka ise. Olete ehk tähele pannud kruvitaoliselt kokkukeerdunud kaunu. Neid võib kohata paljudel liblikõielistel. Hernekaunadel on iseloomulik omadus kuivada eri kohtades erineva kiirusega. Nii tekivad kaunas pinged. Kui seemned valmis, on pinged muutunud nii suureks, et kui keegi kaunadele veidi vastu läheb või päike väga kõrvetab, käib praks ja kaunad keerduvad kiiresti spiraali. Seemned aga lendavad taimest eemale.

Loomadele on mets-seahernes väärtuslik söödataim, kuid kibeka maitse tõttu süüakse teda vähe. Laiemalt võiks teda kasvatada ilutaimena. Mitmel pool Euroopas ongi teda ronitaimena tarade, nõlvade ja lehtlate kaunistamiseks kasutatud. Eestis kohtab teda aedades üsna harva.