Eestikeelne nimi	mets-seahernes
Ladinakeelne nimi	Lathyrus sylvestris L.
Rahvapärased nimed	kureherne, metshernes
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda seahernes.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Pikkus 60-120 (150) cm. Eluiga üle 20 a.
Õis	Taimel on mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp kellukjas, kuni 1 cm pikkune, liitlehine. Kroon punakas või tumeroosa, välisküljel rohekas. Puri on neerjas, umbes 1,5 cm pikkune, tiibadest veidi pikem. Õied asuvad tupest veidi pikematel raagudel kaenlasisestes hõredates kobarates (2) 3-12 (15) kaupa. Õisikuraag pikk, 6-15 (22) cm, kitsaste tiibadega. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Piklikud, tipul lühikeseks nokaks ahenenud kaunad, need on karedad, varrest eemale hoiduvad. Kaunade pikkus on 5-6 (7) cm ja laius 0,7-1 cm. Seemneid on kaunas 6-10 (12), need on enam-vähem kerajad, konarliku pinnaga, värvuselt pruunid, vahel täpilised. Paiskviljad - valmides kaunad kuivavad ja kiiresti spiraali keerdudes paiskavad seemned laiali. Seemned levivad ka lindude ja loomade abil, kes neid söövad. Valmivad augustis ja septembris.
Leht	Paarissulgjad liitlehed kahe lehekese ja harunenud köitraoga. Leheroots tiivuline, 1-3 (5) cm pikk. Sulglehekesed süstjad, 5-12 (15) cm pikad ja 0,5-2 (2,5) cm laiad, pikalt teritunud tipuga, ogaotsaga ja 1-3 selgesti eristatava soonega. Abilehed poolkuujad kuni süstjad, terveservalised.
Vars	Maapealne vars lamav või tõusev, ronib köitraagude abil. On karvadeta, peaaegu neljakandiline, kahe tiivaga, alusel vahel harunev.
Maa-alune osa	Risoom on roomav, harunenud. Juured on sügavale tungivad. Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, need idanevad väga aeglaselt.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Põhja-Ameerika keskosas sisse tooduna. Eestis hajusalt.
Kasvukoht	Lammi-, lodu- ja salumetsas, metsasihtidel ja -servadel, raiesmikel, puisniitudel põõsastikes. Eelistab suhteliselt viljakat mulda. Talub hästi kuivust, kuid on tundlik kõrge põhjavee suhtes. Kasvab hästi nii varjus kui valges, varjus on kasv lopsakam, valguses aga õitsemine ja viljumine rikkalikumad.
Koht ökosüsteemis	Rikastab mügarbakterite abil pinnast lämmastikuga. Õisi tolmeldavad putukad. Kogu taim on söögiks paljudele taimtoidulistele loomadele. Seemneid söövad ja levitavad eelkõige mitmed linnud: rästad, kuldnokad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kõrge toiteväärtusega söödataim looduslikel karjamaadel, kuid kibeda maitse tõttu söövad loomad teda vähe. Lehed sisaldavad suhteliselt rikkalikult C-vitamiini. On proovitud kasvatada kultuuris. Sobib iluaedadesse kauaõitseva ronitaimena. Seemned on söödavad, veidi mõrkja maitse tõttu on neid kasutatud kohvi aseainena.
Sarnased taimed	Mets-seahernele sarnaseid pärismaiseid taimi Eestis ei kasva. Mitmete väga iseloomulike tunnuste järgi - laitiivuline vars, suured roosad õied, roomav või roniv kasvuviis - on ta hõlpsasti äratuntav. Küll aga kasvab Lõuna- ja Kesk-Euroopas lisaks mets-seahernele laialehine seahernes, ja need kaks liiki on võrdlemisi sarnased.