Eestikeelne nimi	metstulikas
Ladinakeelne nimi	Ranunculus cassubicus L.
Rahvapärased nimed	tulelill, arutulikas, hobusekärnalill, varsakabi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda tulikas.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-50 cm.
Õis	Õied mõlemasugulised, õiekate kaheli, lahklehine. Õied kuldkollased, 2-3 cm läbimõõduga. Tupplehed veidi karvased, laielliptilised, kollakaspunased. Õiepõhi karvane, piklik. Õieraag on hajusalt lidus karvadega kaetud. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Üheseemnelised pähklikesed on koondunud koguviljaks. Need on tugevalt karvased, kuni 4 mm pikad. Viljanokk on pikk ja peenike, ülemises osas veidi konksjas. Konksjas nokk võimaldab viljadel hõlpsamini levida möödujate külge haakudes.
Leht	Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Varre alusel kaks labata lehetuppe ja kuivanud lehtede kiud. Juurmised lehed on suured, tavaliselt lõhestumata, ümarneerjad, harva kolmetised, alusel südaja väljalõikega, täkilise kuni hambulise servaga, alt hõredalt karvased. Juurmiste lehtede laius kuni 12-16 cm. Neid on enamasti 1-2. Varrelehed sõrmjagused, süstjate hõlmadega, mille servad on lõhestunult saagjad, pealmisel pinnal lühikeste karvadega, eriti soonte kohal, tumerohelised, alt peaaegu paljad, kahvatud, heledamad.
Vars	Vars on pikk, vaoline, ülemises osas okslik. Vars alusel enamasti kahe nahkja labata lehetupega ja kaetud kuivanud leherootsude kiududega.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, väga paljude mustjate lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Lääne-Siberis. Eestis sage.
Kasvukoht	Metsaservadel, niitudel, kaldavõsastikes ja parkides: salumetsas, päris- ja puisniidul. Eelistab parajalt niiskeid viljakamaid muldi.
Koht ökosüsteemis	Mürgise taimena ei ole seotud tihedamalt ühegi elusolendiga. Õisi tolmeldavad putukad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on mürgine. Mahla nahale sattumine võib põhjustada põletusi, ville ja haavandeid.
Sarnased taimed	Kuna kõigi maismaal kasvavate tulikate õied on võrdlemisi sarnased, siis käib liikide määramine peamiselt lehtede järgi. Lehtedest kõige olulisemad on juurmised lehed. Metstulika juurmised lehed ei ole lõhestunud nagu teistel sarnastel Eestis kasvavatel tulikatel. Metstulika täkilishambulise servaga suured juurmised lehed meenutavad pisut varsakabja lehti, aga on erinevalt viimasest hõredalt karvased. Võrdle ka metstulika ja I kategooria kaitsealuse kobarpea juurmisi lehti.