Eestikeelne nimi	niidu-kuremõõk
Ladinakeelne nimi	Gladiolus imbricatus L.
Rahvapärased nimed	luhamõek, maapaater, nabarautsikas
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda võhumõõgalised, perekonda kuremõõk.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas sibultaim. Kõrgus 40-60 (100) cm.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekate on lehterjas, 2,5-3,5 cm pikkune, kõverdunud putkeosaga. Õiekattelehed on äraspidimunajad, peaaegu ühesugused, punased, sageli sinaka varjundiga, õitsemise algul heledamad, hiljem tumedamad. Õied asuvad 3-7- (10-) kaupa ühekülgses kuni 8 (16) cm pikkuses õisikus. Sageli on õied paarikaupa üksteisele ligistunud. Õite alusel on ka rohtjad teravatipulised kõrglehed. Õitseb juulis ja augustis. Putuktolmleja.
Vili	Äraspidimunajas, tömbilt kolmekandiline, raotu, kuni 1 (1,2) cm pikkune kupar. Seemned on roostepruunid, lamedad, kitsa äärisega, 0,5 mm pikkused. Seemned valmivad augusti lõpul.
Leht	Taimel on 1-2 (3) juurmist lehte, millel on säilinud vaid 2-6 cm pikkused tuped. Varrelehti on 2-3, need on kuni 2 cm laiused, lamedad, pikalt teritunud tipuga, õisikust lühemad. Alumine varreleht on teistest tugevam, mõõkjas.
Vars	Vars on püstine, suhteliselt peenike, üksik.
Maa-alune osa	Taimel on mugulsibul, mille läbimõõt on 1-1,5 (2) cm. Sibula välimised soomused on peenelt kiulised. Sibulal on kuni 3 cm pikkused peened narmasjad lisajuured. Mugulsibulal tekib ka tütarsibulaid.
Paljunemine	Paljuneb seemnete ja tütar-mugulsibulatega.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk- ja Ida-Euroopas, kohati Vahemeremaades, ka Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis leidub vaid paiguti mandriosas. Leiukohad on Pärnu ja Tartu ümbruses, Setomaal.
Kasvukoht	Kasvab päris- ja lamminiitudel, puisniitudel, harvem ka rannaniitudel, väga harva umbrohuna põldudel. Niiskuselembene.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit.
Kaitse	II kategooria kaitsealune taimeliik. Taime ohustab eelkõige äranoppimine, niitude võsastumine ja ehitustegevus.
Kasutamine	Kasutatav dekoratiivtaimena aedades, ehkki tema õitsemisaeg on küllaltki lühike. Lehed ei ole kuigi dekoratiivsed. Sobib hästi lõikelilleks, ent loodusest ei tohi korjata.
Sarnased taimed	Niidu-kuremõõk sarnaneb natuke võhumõõkadele, mõlemad on mõõkjate lehtede ja silmapaistvate õitega taimed. Niidu-kuremõõga õied on roosad, looduslikult kasvavatel võhumõõkadel kas kollased või lillad. Auhind temale, kes leiab niidult äraõitsenud kuremõõga - tema kitsad saledad lehed on lopsakas heinas peaaegu märkamatud.