|
Eestikeelne nimi |
harilik nurmenukk |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Primula veris L. |
|
Rahvapärased
nimed |
kanavarvas, käekaatsad, taevavõti,
saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda nurmenukulised,
perekonda nurmenukk. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
rohttaim. Kõrgus 10-25 (38) cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on
torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega,
1,2-1,6 cm pikkune. Kroon erekollane, kellukjas, 1,8-2,2 cm
pikkune, umbes tupe pikkuse putkeosaga, neeluosas 5
oranžika täpiga. Krooni servis on lõhestunud
äraspidisüdajateks, laia sisselõikega hõlmadeks. Õied asuvad
5-16-kaupa õisikuvarba tipus, veidi ühekülgses sarikõisikus
longus raagudel. Õisiku alusel on väikesed rohekaskollased
kandelehed,
mis
on
ebavõrdse pikkusega, naaskelja
tipuga. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Viljumisel
õieraod pikenevad, tugevnevad ja tõusevad püsti. Õied on
tugevasti lõhnavad, neid tolmeldavad putukad. |
|
Vili |
Munajas tupesisene
kupar,
õhukeseseinaline,
kuid
tugev, nahkjas. Kupra pikkus on kuni 1 cm ja läbimõõt kuni 6
mm, avanenult on tal 10 teravat hammast. Seemned on
ebakorrapäraselt mitmetahulised, kolmekandilised, kühmulised,
mustjaspruunid. |
|
Leht |
Piklikmunajad kuni süstjad
tiivuliseks rootsuks ahenevad kurrulised lihtlehed. Leheserv
täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede alumine pind on
valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise
kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6-18 (22) cm,
laius 1,8-5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad. |
|
Vars |
Maapinnal on taimel üks kuni mitu
püstist lehtedeta õisikuvarba. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on viltune, arvukate nöörjate
lisajuurtega. Lisajuurte eluiga on 4 a, peajuur sureb
varakult. |
|
Paljunemine |
Paljuneb nii seemnetega kui ka
vegetatiivselt emataimest risoomiharude eraldumise teel. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt peamiselt
Euroopas, puudub põhjapoolsetes piirkondades. Eestis tavaline,
sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. |
|
Kasvukoht |
Kasvab kuivadel päris- ja
looniitudel, samuti metsaservadel, põõsastikes, teeäärtel.
Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavatele putukatele annavad
rikkalikult nektarit. Taime rohtsed osad on ka toiduks
taimtoidulistele loomadele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Nii looduslikku kui ka mitmeid
dekoratiivvorme ja hübriide kasvatatakse iluaedades:
kiviktaimlates ja muruplatsidel. Eriti dekoratiivne on
õitsemise ajal, kuid kaunid helerohelised lehekodarikud
püsivad sügiseni. Varem laialt kasutatud ravimtaimena. Risoomi
keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha, kuid peab olema
ettevaatlik, et mitte üle annustada. Õitest ja lehtedest
valmistatud tee aitab ka liigeste reuma, peapöörituse ja
migreeni puhul, on higileajava ja rahustava toimega, korrastab
südametegevust. Noored lehed
sisaldavad
väga
rikkalikult
C-vitamiini (kuni 5,9 %) ja neid võib tarvitada salatina,
neist tehakse
ka
suppe
ning
mitmeid
köögiviljatoite. Kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse
maitseainena likööri ja teiste alkohoolsete jookide
valmistamisel. Nad annavad mõrkja maitse ning kollaka
värvitooni. Hea meetaim. Kasutatakse teaduses mudelorganismina
niitude taimede ning ninde tolmeldajate uurimisel.
|
| Sarnased taimed |
Nurmenuku
perekonda kuulub üle maailma ligi 500 liiki madalakasvulisi
rohttaimi, kellest väga paljusid kasvatatakse aedades
ilutaimedena, lisaks ohtrad hübriidid ja sordid. Eestis kasvab
selles perekonnas looduslikuna ainult kaks liiki, nurmenukk ja
pääsusilm. Esimene peamiselt kuivadel ja parasniisketel
niitudel, teine soostuvatel niitudel ja madalsoodes, pääsusilm
on aga roosakaslillade õitega.
|