Eestikeelne nimi	harilik nurmenukk
Ladinakeelne nimi	Primula veris L.
Rahvapärased nimed	kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10-25 (38) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega, 1,2-1,6 cm pikkune. Kroon erekollane, kellukjas, 1,8-2,2 cm pikkune, umbes tupe pikkuse putkeosaga, neeluosas 5 oranžika täpiga. Krooni servis on lõhestunud äraspidisüdajateks, laia sisselõikega hõlmadeks. Õied asuvad 5-16-kaupa õisikuvarba tipus, veidi ühekülgses sarikõisikus longus raagudel. Õisiku alusel on väikesed rohekaskollased kandelehed, mis on ebavõrdse pikkusega, naaskelja tipuga. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Viljumisel õieraod pikenevad, tugevnevad ja tõusevad püsti. Õied on tugevasti lõhnavad, neid tolmeldavad putukad.
Vili	Munajas tupesisene kupar, õhukeseseinaline, kuid tugev, nahkjas. Kupra pikkus on kuni 1 cm ja läbimõõt kuni 6 mm, avanenult on tal 10 teravat hammast. Seemned on ebakorrapäraselt mitmetahulised, kolmekandilised, kühmulised, mustjaspruunid.
Leht	Piklikmunajad kuni süstjad tiivuliseks rootsuks ahenevad kurrulised lihtlehed. Leheserv täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6-18 (22) cm, laius 1,8-5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad.
Vars	Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba.
Maa-alune osa	Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga on 4 a, peajuur sureb varakult.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest risoomiharude eraldumise teel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavatele putukatele annavad rikkalikult nektarit. Taime rohtsed osad on ka toiduks taimtoidulistele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Nii looduslikku kui ka mitmeid dekoratiivvorme ja hübriide kasvatatakse iluaedades: kiviktaimlates ja muruplatsidel. Eriti dekoratiivne on õitsemise ajal, kuid kaunid helerohelised lehekodarikud püsivad sügiseni. Varem laialt kasutatud ravimtaimena. Risoomi keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha, kuid peab olema ettevaatlik, et mitte üle annustada. Õitest ja lehtedest valmistatud tee aitab ka liigeste reuma, peapöörituse ja migreeni puhul, on higileajava ja rahustava toimega, korrastab südametegevust. Noored lehed sisaldavad väga rikkalikult C-vitamiini (kuni 5,9 %) ja neid võib tarvitada salatina, neist tehakse ka suppe ning mitmeid köögiviljatoite. Kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse maitseainena likööri ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel. Nad annavad mõrkja maitse ning kollaka värvitooni. Hea meetaim. Kasutatakse teaduses mudelorganismina niitude taimede ning ninde tolmeldajate uurimisel.
Sarnased taimed	Nurmenuku perekonda kuulub üle maailma ligi 500 liiki madalakasvulisi rohttaimi, kellest väga paljusid kasvatatakse aedades ilutaimedena, lisaks ohtrad hübriidid ja sordid. Eestis kasvab selles perekonnas looduslikuna ainult kaks liiki, nurmenukk ja pääsusilm. Esimene peamiselt kuivadel ja parasniisketel niitudel, teine soostuvatel niitudel ja madalsoodes, pääsusilm on aga roosakaslillade õitega.