Nõgeselehine kellukas
(Campanula trachelium)
nõgeselehine kurekell, jooksjarohi

Nõgeselehine kellukas ei ole meil just kuigi tavaline, kuid oma iseloomuliku välimuse tõttu väärib siiski tundmaõppimist. Nagu nimi ütleb, meenutavad tema lehed nõgese lehti. Tõepoolest, nad on samasuguse laia alusega, südamekujulised kuni peaaegu kolmnurksed ja pikalt teritunud tipuga. Selle kellukaliigi lehtede serv on aga täpselt samasugune nagu kõrvenõgesel. Õnneks on siiski nõgeselehise kelluka ja nõgese lehtedel ka üks tähtis vahe: nõgese lehed kõrvetavad, kelluka omad aga mitte. Seega ei ole meil üheltki kellukalt kõrvetadasaamist karta vaja.

Nõgeselehisele kellukale on väga sarnane laialehine kellukas. Üldilmelt on nad sarnased, aga erinevusi on ka. Nõgeselehise kelluka vars on teravalt kandiline, laialehisel ruljas. Nõgeselehise kelluka lehed on rohkem kolmnurgakujulised ja nii varred kui lehed on tihedama karvastusega. Nõgeselehise kelluka õied on tumedamad kui laialehisel kellukal. Kahe liigi eristamine on tähtis ka seepärast, et sageli kasvavad nad koos. Seejuures on laialehine kellukas natuke tavalisem. Erinev on ka kahe liigi kasvuviis. Nõgeselehine kellukas kasvab tavaliselt üksikute taimedena, laialehine aga suurte rühmadena, sageli moodustab ta lausa padriku. Selline erinevus on seletatav liikide maa-aluse osa erineva ehitusega: kas hästi- või vähearenenud risoomiga.

Ilusad on aga need mõlemad kellukaliigid. Kuhu kumba istutada, see sõltub sellest, kas te tahate kiiresti katta suure pinna või ei taha te oma lille metsistumist. Nõgeselehise kelluka õied on kuni nelja sentimeetri pikkused ja hõredas kobaras paistavad tõesti kaunistena. Seega võiks teda senisest rohkem iluaedades kasvatada.