Eestikeelne nimi	nõgeselehine kellukas
Ladinakeelne nimi	Campanula trachelium L.
Rahvapärased nimed	nõgeselehine kurekell, jooksjarohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,3-1 m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp mustjas, karedate karvadega, sirgete ja teritunud, kuni 1,5 cm pikkuste tipmetega. Kroon on kellukjas, tagasihoiduvate teravatipuliste hõlmadega, 2,5-4 cm pikkune, seest karvane, värvuselt sinakaslilla, vahel peaaegu valge. Õied asuvad 1-3-kaupa ülemiste lehtede kaenlas, moodustavad hõreda väheseõielise kobara. Õieraol on 2 kandelehte. Õisik kõrglehtedega. Õitseb juulis ja augustis. Putuktolmleja.
Vili	Longus kupar, millest seemned vabanevad kolme tema alusel tekkiva augukese kaudu. Seemned on munajad, veidi lamedad.
Leht	Südajasmunaja kujuga laia aluse ja pikalt teritunud tipuga lihtlehed. Leheserv jämedalt kahelisaagjas. Lehed on karvased, eriti alumisel pinnal roodude kohalt. Alumised lehed on rootsulised, ülemised rootsutud. Lehe pikkus 6-11 cm ja laius 5-10 cm. Kõrglehed sarnanevad ülemistele varrelehtedele.
Vars	Taime vars on püstine, enam-vähem teravalt kandiline, mitteharunev, karvane, sageli punakalt värvunud.
Maa-alune osa	Risoom on jäme ja kiuline, sammasjas. Lisajuuri on risoomil vähe.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, kuid esineb ka Lääne-Siberis ja Põhja-Aafrikas. Eestis leidub paiguti, tavalisem Põhja- ja Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Põõsastikes ja puisniitudel, varjukates leht- ja segametsades, raiesmikel, ka parkides ja pankranniku jalamil: eelkõige salu- ja laanemetsas, harvem pärisniidul. Varjulembene.
Koht ökosüsteemis	Putukad tolmeldavad õisi.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sobib iluaedadesse, eriti dekoratiivne on õitsemise ajal. Kultuuris kasvab ka valgusrikkal kohal, ehkki eelistab varjukamat.
Sarnased taimed	Nõgeselehine kellukas sarnaneb pisut kurekellukale, aga enam laialehisele kellukale. Viimane moodustab sageli tihedaid puhmaid ja seetõttu kasvatatakse teda sageli aedades. Nõgeselehine kellukas kasvab sagedamini üksikute võsudena ja püüab tähelepanu silmapaistvalt nõgese lehti meenutavate lehtedega.