Eestikeelne nimi	nõmm-liivatee
Ladinakeelne nimi	Thymus serpyllum L.
Rahvapärased nimed	punahein, kaetisrohi, mehitsehein, jaanitee, rabanduserohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda liivatee.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline talihaljaste lehtedega pool-kääbuspõõsas. Kõrgus (1) 3-10 cm. Varte eluiga on kuni 10 a.
Õis	Mõlemasugulised, kaheli õiekattega, lühiraolised, ühe sümmeetriateljega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp kellukjas, tavaliselt lilla, kuni 4 mm pikkune, karvade ja näärmetäppidega kaetud putkeosaga. Kroon erksavärviline, roosakaslilla, harvem valkjas, 5-7 mm pikkune. Õied on koondunud tihedasse peajasse õisikusse. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, kuid vahel kuni septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Ellipsikujulised beežikad 0,6 mm pikkused pähklikesed. Valmivad alates augustist.
Leht	Suhteliselt paksud lihtlehed, lühirootsulised, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehe pikkus (3) 5-8 (13) mm ja laius (1) 1,5-3 (4,5) mm. Nad on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad. Alaküljel on selgesti nähtavad ka näärmetäpikesed. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars	Peenikesed lamavad puitunud ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid õisi kandvaid harusid. Viimased on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega.
Maa-alune osa	Rohkesti harunev hästiarenenud sammasjuurestik. Sellest on osa küllaltki maapinna lähedal, kuid osa võib tungida ka 0,5 m sügavusele mulda.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Taime varred juurduvad ja nii laieneb leviala igal aastal 1-3 cm võrra. Paljundada saab ka vegetatiivselt varrepistikutega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, puudub lõunapoolsemates piirkondades, esineb ka Lääne- ja Ida-Siberis, tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis liivastel kasvukohtadel kõikjal sage. Tavaliselt esineb oma kasvukohtades hulgaliselt.
Kasvukoht	Kasvab liivasel toitainetevaesel pinnasel päris- ja looniitudel, nõmme- ja loometsades, rannaliivikutel ja -luidetel, ka teeservadel ning raudteetammidel. Kasvatatakse ka iluaedades, kiviktaimlates. Valguslembene põuakindel taim.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad tema õitest rikkalikult nektarit. Lagedatel rannikualadel on sageli tähtsaks varje- ja elupaigaks väikestele putukatele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Tänu rohkele iseloomuliku eeterliku õli sisaldusele on väärtuslik ravimtaim. Kogutakse võrsete ülemisi otsi õitsemise ajal. Teed ja keedist tarvitatakse köharohuna, apteekides esineb köhasiirupite koostises, aitab palaviku, maogaaside, maksa- ja sapipõiepõletiku korral, samuti valuvaigistina närvipõletike puhul. Rahvameditsiinis on kasutatud ka seedehäirete ja mõningate naistehaiguste, välispidiselt nahahaiguste ravimiseks. Rikkalikult õitsev väga hea meetaim. Ilusa muruja kasvuvormi, rohkete õite ning pika õitseaja tõttu sobib hästi iluaedadesse. Nõmm-liivateest on aretatud mitmeid dekoratiivsorte. Taime on kasutatud parfümeeriatööstuses. Sisaldab arvestataval määral parkaineid.
Sarnased taimed	Nõmm-liivateel on maadligi roomav puitunud vars, mis moodustab väikeste lehtede ja silmapaistvate õisikutega vastu maad liibuva padjandi. Pisut sarnase padjandi võib liivastele kuivadele kohtadel teha ka leesikas, aga leesika varred, lehed ja kogu taim on oluliselt suurem ja tugevam. Leesika lehed meenutavad pisut pohla lehti, samas kui nõmm-liivatee lehed on nii väikesed, et neid lähemale kummardumata ei näegi. Tüümianina tuntud maitseainet saadakse aed-liivateest, taimest, keda Eestis kasvatatakse aedades ja kelle kodumaa on Vahemeremaades. Liivatee liike on rohkemgi. Eestiski kasvab neid kaks: paljalehine liivatee on kõigiti nõmm-liiivatee sarnane, aga natuke suuremat kasvu, meenutab eemalt juba natuke punet või magimünti.