Eestikeelne nimi	harilik näsiniin
Ladinakeelne nimi	Daphne mezereum L.
Rahvapärased nimed	naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda näsiniinelised, perekonda näsiniin.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine ühekojaline püstine põõsas. Kõrgus kuni 1 (1,5) m.
Õis	Õied on kahesugulised, värvuselt (lillakas)roosad. Tupp 4-hõlmaline, kroon puudub. Õied on koondunud 3-5-kaupa kimpudeks möödunudaastaste lehtede kaenlais möödunudaastasel võrsel. Lõhnavad tugevasti. Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis ja mai algul. Putuktolmleja.
Vili	Marjataolised luuviljad, punased, kinnituvad otse võrsele. Hernesuurused, ovaalsed. Valmivad septembris.
Leht	Talbjad või süstjad sulgroodsed õhukesed tömbi tipuga lihtlehed. Koondunud tihedamalt võrse tippu. Noorelt servast ripsmelised, mujalt paljad. Lühikese rootsuga. Pikkus kuni 10 cm, laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Värvuselt hallikasrohelised.
Vars	Võrsed rohekashallid, ümarad, sitked, väga painduvad, harunevad vähe. Pungad tume-punakaspruunid.
Maa-alune osa	Taimel on keskmiselt arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Looduses paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt juurevõsust. Paljundatakse ka pistokstest ning pookimise teel.
Levik ja ohtrus	Looduslikult laiadel aladel Euroopas ja Aasia läänepiirkondades, sisse viidud Põhja-Ameerikasse. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Nii kuuse-, sega- kui ka lehtmetsade põõsarindes, salumetsades, loometsades, lammimetsades, harvem puisniitudel. Eelistab viljakaid huumusrikkaid ning niiskemaid muldi. Külmakindel. Varjutaluv.
Koht ökosüsteemis	Putukatele, kes tolmeldavad, hea meeallikas.
Kaitse	Põhiliseks ohuteguriks on õitsvate varte noppimine.
Kasutamine	Väga dekoratiivne kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmides. Kuid nii viljad, koor, lehed kui ka õied on väga mürgised, mistõttu pole soovitatav kasvatada kohtades, kus mängivad väikesed lapsed. Vaik kutsub esile tugeva naha limaskesta põletiku, taime söömine võib lõppeda surmaga. Hobustel võib surma põhjustada juba 30 g kuivi lehti. Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju on varem kasutatatud meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. Rahvaravimtaimena on kasutatud välispidiselt nahahaiguste ravimisel ja süüfilise vastu. Varre niineosa on valge, läikiv. Pärast äädikas leotamist kasutati seda plaastrina.
Sarnased taimed	Kuigi näsiniine perekonnas on kokku ligi sada erinevat liiki, kasvab Eestis pärismaisena ainult üks liik, harilik näsiniin. Samuti ei kasva Eestis teisi näsiniine lähemaid sugulasi - terves näsiniineliste sugukonnas ei leia Eestist kedagi peale hariliku näsiniine. Ega kõnealust liiki kellegagi ära vahetada olegi - iseloomulikud on nii kevadised õied, suvised võsu tippu koondunud lehed kui sügisesed punased viljad. Muideks, õisi võib soojematel talvedel kohata juba päris talvekuudel, nii et näsiniin on alati kergesti äratuntav taim.