Palu-härghein ei ole ehk nii tuntud kui harilik härghein, kuid vähem levinuks ei saa teda küll pidada. Väiksema tuntuse põhjuseks on hoopis tagasihoidlikum välimus. Palu-härgheina õisiku tipul ei ole lillasid kõrglehti. Kõrglehed küll on, aga need on üpris sarnased tavalistele varrelehtedele. Ka ei ole palu-härgheina õied erkkollased nagu harilikul, vaid täiesti kahvatud, vahel isegi peaaegu valged. Õite värvus teeb ta kergesti eristatavaks ka mets-härgheinast. Viimasel ei ole samuti erksavärvilisi kõrglehti, kuid õied on tal tumekollased. Ka on palu-härgheina õied mets-härgheina omadest pea kaks korda pikemad, umbes 1,5-2 cm pikkused.

Muude tunnuste poolest on aga enamik härgheinu üpris sarnased. Nii on ka palu-härghein poolparasiit, taim, kes elab suure osa elust teiste arvel, teiste taimede sünteesitud toitainetest. Palu-härgheina heatahtlikeks ülalpidajateks on nii suured puud ja põõsad kui ka väiksemad kääbuspõõsad. Tema väheldastel juurtel on erilised abivahendid teiste taimede juurtele kinnitumiseks. Peremeestaimede juurtest võtavad härgheinad küll viimaste valmistatud toitu, kuid ohtlikud nad peremeestele ei ole.

Enamasti kasvab palu-härghein kuivemates ja kehvema mullaga kohtades kui teised härgheinad. Kuivades palumetsades kasvab ta sageli massiliselt, eriti torkab see silma suve hakul õitsemise ajal. Õisi võib palu-härgheinal leida kuni sügiseni. Hilissügisel muutuvad härgheinad lühikese ajaga iseloomulikult mustaks ja neid on raske märgata ka seal, kus alles mõni nädal tagasi kasvas sadu taimi.

Arusaadavalt peab sellisest hulganisti koos kasvavast taimest ka kellelegi kasu olema. Suurim sõber on ta mõnedele metsa maapinnal toituvatele lindudele, näiteks tetredele ja metsistele. Nad söövad peamiselt härgheinte küllalaltki suuri seemneid, metsised suvel ka lehti. Kariloomadele need taimed suuremaks asjaks söögiks ei ole. Palu-härgheina juures on huvitav ka see, et ehkki igal aastal on üks ja sama metsaalune teda paksult täis, on ta tegelikult üheaastane. Tal on hästi välja arenenud seemneline paljunemine. Palu-härgheina seemned meenutavad sipelganukke, kes neid seetõttu ka usinalt laiali kannavad.