Eestikeelne nimi	palu-härghein
Ladinakeelne nimi	Melampyrum pratense L.
Rahvapärased nimed	vainu-jaanihein, karukaerad, varbalill, võihein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda härghein.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim, poolparasiit. Kõrgus 10-40 (55) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp kuni 7 mm pikk, naaskeljate üleskäänatud tipmetega, peaaegu paljas. Kroon tupest tunduvalt pikem, pikkusega kuni 2 cm, kahvatukollane kuni valge, vahel veidi pruunikas. Putk on krooni huultest heledam. Õied asuvad lühikestel karvadeta raagudel 1-13 cm pikkuses hõredas enam-vähem ühekülgses kobaras. Õisikus on rohkesti kõrglehti, mis kujult sarnanevad pärislehtedega (enamasti on neil siiski mõni hammas). Nad on kuni 7,5 cm pikad ja 1,2 cm laiad. Õitseb juunist augustini (septembrini).
Vili	Munajas kuni 1 cm pikkune viltu teritunud kupar karvadeta avanemispraoga. Seemned siledad.
Leht	Munajas- või kitsassüstjad, pikalt teritunud ja rootsuks ahenevad terveservalised lihtlehed. Vahel on need ka rootsutud või alusel hõredalt hambulised. Lehe serval on lühikesed karedad ripsmed. Nii lehe ala- kui ülakülg on kaetud väheste karvadega või on paljas. Lehe pikkus on 4-9 cm ja laius 0,3-1,2 cm. Värvuselt on nad tumerohelised, sageli punaka varjundiga. Asetsevad varrel vahelduvalt.
Vars	Vars püstine, väheharunenud või vahel lihtne, paljas või ülaosas väheste karvadega.
Maa-alune osa	Juurestik vähearenenud, juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub peamiselt puude, põõsaste ja kääbuspõõsaste juurtele.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka arktilisetes osades, harvem esineb Siberis. Eestis sage.
Kasvukoht	Peamiselt kuivemates küllaltki valgusrikastes nõmme-, palu- ja loometsades, puisniitudel, kuid ka rabastuvates kohtades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis	Taim on poolparasiit, edukaks kasvamiseks kinnitub puude, põõsaste või kääbuspõõsaste juurtele, ammutab neist toitaineid. Seemned on toiduks mõningatele lindudele, näiteks tetredele ja metsistele. Lehti söövad mõned taimtoidulised loomad (näiteks ka metsised). Õisi tolmeldavad putukad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on pisut mürgine. Mürgistusnähtudeks on kõhulahtisus, peavalu ja peapööritus. Kariloomad küll söövad teda, kuid söödaväärtus on madal. Kasutatud ka haudunud varbavahede ravimisel.
Sarnased taimed	Härgheintest meenutab palu-härghein kõige enam mets-härgheina. Kui mets-härgheinal on kuldkollased, siis palu-härgheinal kahvatukollased õied. Ole tähelepanelik perekonna määramisel! Sarnaselt härgheintega on väiksed poolparasiitsed taimed ka perekondades robirohi, silmarohi ja kamaras. Kõik need on omanäolised perekonnad, aga kui tuua välja ainult üks erinevus: härgheinade varrelehed on sileda servaga, teistel nimetatutel on täkiline või hambune lehe serv.