Eestikeelne nimi	peetrileht
Ladinakeelne nimi	Succisa pratensis Moench
Rahvapärased nimed	peetri-piibeleht, peetruse-kõhuvalurohi, jumalajalg, südamevalurohi, lilla karunupp
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kuslapuulised, perekonda peetrileht.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (20) 30-60 (90) cm.
Õis	Mõlemasugulised sinised (harvem sinakaslillad, valkjad või roosakad) õied kaheli õiekattega. Liitlehine kroon on nelja hõlmaga. Iga õie alusel on ripsmelise servaga kandeleht. Õied on koondunud tihedateks peaaegu kerajateks nuttideks. Kõik õied õisikus enam-vähem ühesuurused. Õisikul on üldkatis, mis koosneb kahes reas asetsevatest rohtjatest karvastest ripsmelise servaga kõrglehtedest. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Tihedalt karvased kuni 5 mm pikkused seemnised.
Leht	Terveservalised, kujult munajas-elliptilised kuni süstjad, teritunud tipuga, pealt paljad, veidi läikivad, alt vahel hõredalt karvased. Enamik lehti on juurmised, suured, varrel esinevad vähesed tunduvalt väiksemad lehed. Ülemised varrelehed rootsutud, asetsevad vastakuti, alumised varrelehed ja juurmised lehed ahenevad rootsuks.
Vars	Maapealne vars püstine, enamasti veidi harunenud, alusel paljas, ülemises osas lidus karvadega.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, tugev, tipul järsult ahenev, rohkete narmasjate juurtega, värvuselt mustjas.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopas, Väike-Aasias, harvem esineb Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab niiskematel pärisniitudel või sooniitudel, lodumetsades, madal- ja siirdesoos, soometsas, ka puisniitudel. Eelistab soostuvat ja turvastuvat pinnast.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Hea meetaim. Söödataimena tähtsust ei oma. Rahvameditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral.
Sarnased taimed	Peetrileht kuulub kuslapuuliste sugukonda, kuid sarnaneb korvõielistele. Mõlematel väikesed õied koondunud tihedatesse õisikutesse, mis näivad ühe õiena (nagu võilillel, päevalillel ja paljudel teistel). Ometi on tal niivõrd eriline välimus, et läheb harva teiste liikidega segi. Peetrilehe eristamist lähedasest sugulasest äiatarist loe liigikirjelduse lehelt.