|
Eestikeelne nimi |
peetrileht |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Succisa pratensis Moench |
|
Rahvapärased
nimed |
peetri-piibeleht,
peetruse-kõhuvalurohi, jumalajalg, südamevalurohi, lilla
karunupp |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kuslapuulised,
perekonda peetrileht. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus (20) 30-60 (90) cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised sinised (harvem
sinakaslillad, valkjad või roosakad) õied kaheli õiekattega.
Liitlehine kroon on nelja hõlmaga. Iga õie alusel on
ripsmelise servaga kandeleht. Õied on koondunud tihedateks
peaaegu kerajateks nuttideks. Kõik õied õisikus enam-vähem
ühesuurused. Õisikul on üldkatis, mis koosneb kahes reas
asetsevatest rohtjatest karvastest ripsmelise servaga
kõrglehtedest. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Tihedalt karvased kuni 5 mm pikkused
seemnised. |
|
Leht |
Terveservalised, kujult
munajas-elliptilised kuni süstjad, teritunud tipuga, pealt
paljad, veidi läikivad, alt vahel hõredalt karvased. Enamik
lehti on juurmised,
suured,
varrel
esinevad
vähesed
tunduvalt
väiksemad
lehed. Ülemised varrelehed rootsutud, asetsevad vastakuti,
alumised varrelehed ja juurmised lehed ahenevad rootsuks. |
|
Vars |
Maapealne vars püstine, enamasti
veidi harunenud, alusel paljas, ülemises osas lidus karvadega. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on lühike, tugev, tipul
järsult ahenev, rohkete narmasjate juurtega, värvuselt
mustjas. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Euroopas, Väike-Aasias,
harvem esineb Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab niiskematel pärisniitudel või
sooniitudel, lodumetsades, madal- ja siirdesoos, soometsas, ka
puisniitudel. Eelistab soostuvat ja turvastuvat pinnast. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad
rikkalikult nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Hea meetaim. Söödataimena tähtsust
ei oma. Rahvameditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja
hambavalu korral. |
| Sarnased taimed |
Peetrileht
kuulub kuslapuuliste sugukonda, kuid sarnaneb korvõielistele.
Mõlematel väikesed õied koondunud tihedatesse õisikutesse, mis
näivad ühe õiena (nagu võilillel, päevalillel ja paljudel
teistel). Ometi on tal niivõrd eriline välimus, et läheb harva
teiste liikidega segi. Peetrilehe eristamist lähedasest
sugulasest äiatarist loe liigikirjelduse lehelt.
|