Eestikeelne nimi | peetrileht | |
Ladinakeelne nimi | Succisa pratensis Moench | |
Rahvapärased nimed | peetri-piibeleht, peetruse-kõhuvalurohi, jumalajalg, südamevalurohi, lilla karunupp | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda kuslapuulised, perekonda peetrileht. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (20) 30-60 (90) cm. | |
Õis | Mõlemasugulised sinised (harvem sinakaslillad, valkjad või roosakad) õied kaheli õiekattega. Liitlehine kroon on nelja hõlmaga. Iga õie alusel on ripsmelise servaga kandeleht. Õied on koondunud tihedateks peaaegu kerajateks nuttideks. Kõik õied õisikus enam-vähem ühesuurused. Õisikul on üldkatis, mis koosneb kahes reas asetsevatest rohtjatest karvastest ripsmelise servaga kõrglehtedest. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja. | |
Vili | Tihedalt karvased kuni 5 mm pikkused seemnised. | |
Leht | Terveservalised, kujult munajas-elliptilised kuni süstjad, teritunud tipuga, pealt paljad, veidi läikivad, alt vahel hõredalt karvased. Enamik lehti on juurmised, suured, varrel esinevad vähesed tunduvalt väiksemad lehed. Ülemised varrelehed rootsutud, asetsevad vastakuti, alumised varrelehed ja juurmised lehed ahenevad rootsuks. | |
Vars | Maapealne vars püstine, enamasti veidi harunenud, alusel paljas, ülemises osas lidus karvadega. | |
Maa-alune osa | Risoom on lühike, tugev, tipul järsult ahenev, rohkete narmasjate juurtega, värvuselt mustjas. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud Euroopas, Väike-Aasias, harvem esineb Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis sage. | |
Kasvukoht | Kasvab niiskematel pärisniitudel või sooniitudel, lodumetsades, madal- ja siirdesoos, soometsas, ka puisniitudel. Eelistab soostuvat ja turvastuvat pinnast. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Hea meetaim. Söödataimena tähtsust ei oma. Rahvameditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral. | |
Sarnased taimed | Peetrileht
kuulub kuslapuuliste sugukonda, kuid sarnaneb korvõielistele.
Mõlematel väikesed õied koondunud tihedatesse õisikutesse, mis
näivad ühe õiena (nagu võilillel, päevalillel ja paljudel
teistel). Ometi on tal niivõrd eriline välimus, et läheb harva
teiste liikidega segi. Peetrilehe eristamist lähedasest
sugulasest äiatarist loe liigikirjelduse lehelt. |