Põld-litterhein
(Thlaspi arvense)
lutikarohi, põletisrohi, taskuhein, robirohi

Põld-litterhein on tavaline ja kergesti äratuntav põlluumbrohi. Milline litterhein välja näeb, võib arvata juba tema iseloomulikku nime kuuldes. Ju tal peab ikka mingi seos ümmarguste litritega olema. Ja tõepoolest, põld-litterheina viljad on üsnagi litrit meenutava kujuga. Need on kas päris ümmargused või veidi piklikud. Kindel on aga see, et viljad on külgedelt täiesti kokku surutud. Nii on põld-litterhein mitmeti sarnane ühe meie teise tavalise umbrohuga, hiirekõrvaga. Näiteks ka põld-litterheina viljadel on tipul sälk sees nagu hiirekõrval. Kuid litterheina kõdrakese tipul on hoopis teistsugune, kitsas ja sügav sälk.

Õied on põld-litterheinal väikesed ja üpris silmapaistmatud, värvuselt valged. Kuid kogu õitsemise vältel ja veel viljade valmimise ajalgi tema õisik pikeneb. Nii võime lõpuks näha litterheinal pikki viljakobaraid, ka viljaraod on õieraagudest mitmeid kordi pikemad.

Seda, et litterhein võib käituda umbrohuna, lubavad arvata mitmed tema paljunemise eripärad. Ta on kiire kasvuga ja ka seemned hakkavad järk-järgult valmima suve algusest alates. Tal on suur seemnesaak. Ehkki ühes viljapesas on harilikult vaid 5-7 seemet, siis kokku valmib ühel põld-litterheinal rohkem kui tuhat seemet. Sealjuures on seemnete eluvõime mullas kuni 10 aastat. Huvitav on ka see, et kui põld-litterheina enne üles ei katkuta, võib ta talve üle elada ning veel uuel kevadelgi seemneid levitada.

Põld-litterheinal on peaaegu kogu oma kasvuperioodi jooksul olemas nooremad või vanemad viljad. Selliseid ei ole ühelgi teisel meie taimel. Seega piisab nende viljade nägemisest, et seda taime ära tunda. Talle on veel iseloomulik terveservaliste lehtedega leherosett maapinnal ja ilma rootsuta lehed varrel. Varrelehtede alusel on huvitavad kõrvakesed, mis on litterheina varre oma embusesse võtnud.

Tänu tugevale ja vängele haisule on põld-litterheinale mitmeti tähelepanu pööratud. Lõhn tekib mitmesugustest taimes leiduvatest õlidest, millest on abi saadud vereringe ja erituselundite häirete puhul, samuti leevendavad need reumavalusid või lihtsalt tõstavad erksust. Lõhn muutub taime viljade valmides üha vängemaks ja siis ta enam nii hästi ravimtaimeks ei sobi. Küll aga peletavat selline hais näiteks lutikaid. Sellest ongi vanarahvas andnud talle nime lutikarohi. Põld-litterheina kevadisi vitamiinirikkaid lehti võib tarvitada salatina.