Eestikeelne nimi	põld-litterhein
Ladinakeelne nimi	Thlaspi arvense L.
Rahvapärased nimed	lutikarohi, põletisrohi, taskuhein, robirohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda ristõielised, perekonda litterhein.
Eluvorm	Ühekojaline, üheaastane sageli talvituv rohttaim. Kasvab (4) 10-40 (43) cm kõrgeks. Taimel on iseloomulik tugev ebameeldiv lõhn.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega väikesed õied. Tupplehed on kuni 2,5 mm pikad ja kollakasrohelised. Kroonlehed on kuni 3,8 mm pikad ja valged. Õied on algul koondunud tihedasse kobarõisikusse, mis on väikestel peentel raagudel, õitsemise ajal ja viljumisel õisik pikeneb. Õitseb maist augustini.
Vili	Ovaalsed kuni peaaegu ümmargused lapikud kõdrakesed, mille tipul on sügav ja kitsas sisselõige. Vilja poolmed on 2-3 mm laiuse tiivaga. Kogu kõdrakese pikkus on 1-1,6 cm ja laius 0,9-1,4 cm. Seemned on mustjaspruunid ja karedad. Ühes viljapesas on 5-7 seemet.
Leht	Esinevad nii juurmised kui varrelehed, kõik on sulgroodsed tömbitipulised ja terve kuni hambulise servaga lihtlehed. Juurmised lehed asetsevad kodarikuna. Kodarikulehed ja alumised varred on lühirootsulised, äraspidimunajad, kuni 5,6 cm pikad ja 1,8 cm laiad. Keskmised ja ülemised varrelehed on rootsutud, kujult süstjad, kuni 7,5 cm pikad ning 2,5 cm laiad ja kõrvakestega. Lehed asuvad varrel vahelduvalt.
Vars	Vars on püstine, karvadeta ja ülemises osas enamasti harunenud. Lehti on varrel hõredalt.
Maa-alune osa	Tugeva sügavale ulatuva peajuurega sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Üks taim annab kuni 2100 seemet. Seemned valmivad juba suve algusest alates. Kuivas säilib seemnete idanemisvõime 10 aastat.
Levik ja ohtrus	Umbrohuna on laialdaselt levinud: Euroopas, suuremas osas Aasiast ja sisse viiduna Põhja-Ameerikas, kohati Aafrikas ja Austraalias. Kodumaaks peetakse Kesk-Aasia piirkondi. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, aedades, ka teeäärtel, jäätmaadel, prahipaikadel, raudteedel, rannas adruvallidel ning harva pärisniidu hõredamatel servadel.
Koht ökosüsteemis	Ebameeldiva lõhna tõttu loomad teda eriti ei söö, taim on paljudele loomadele mürgine. Õisi tolmeldavad putukad saavad mõningal määral nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Laialt levinud umbrohi, kes levib kiiresti seemnete abil. Tülikust suurendab seemnete pikk idanemisvõime. Seemned on õlirikkad, õli saab kasutada nii valgustus- kui ka toiduõlina. Varem on tarvitatud taime seemneid meditsiinis vereringet ja kuseeritust soodustava, ergutava ja reumavalusid leevendava vahendina. Noored lehed sisaldavad rikkalikult C-vitamiini, neid võib tarvitada salatina. Värsket taime on kasutatud lutikate peletamiseks. Lehmadele pole soovitatav, sest piim võtab külge litterheina ebameeldiva lõhna. Loomad teda harilikult ei söö. Suuremal hulgal süües võib taim põhjustada kariloomadele eluohtlikke mürgistusi, eelkõige seedehäireid, neerude ning maksa kahjustumist.
Sarnased taimed	Ristõieliste sugukonda kuuluvate lühiealiste taimede hulgas on palju põlluumbrohtudena tuntud taimi. Põld-litterhein on neist üks kergemini eristuvaid. Koos hariliku hiirekõrvaga kasvavad nad peaaegu igal põllul. Jäta siis meelde, et hariliku hiirekõrva viljad, kõdrakesed, on kolmnurksed nagu hiire kõrvad, põld-litterheina viljad seevastu ümarad nagu litrid.