|
Eestikeelne nimi |
põld-litterhein |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Thlaspi arvense L. |
|
Rahvapärased
nimed |
lutikarohi, põletisrohi, taskuhein,
robirohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda ristõielised,
perekonda litterhein. |
|
Eluvorm |
Ühekojaline, üheaastane sageli
talvituv rohttaim. Kasvab (4) 10-40 (43) cm kõrgeks. Taimel on
iseloomulik tugev ebameeldiv lõhn. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
väikesed õied. Tupplehed
on kuni 2,5 mm pikad ja kollakasrohelised. Kroonlehed on kuni
3,8 mm pikad ja valged. Õied on algul koondunud tihedasse
kobarõisikusse,
mis on väikestel peentel raagudel, õitsemise ajal ja
viljumisel õisik pikeneb. Õitseb maist augustini. |
|
Vili |
Ovaalsed kuni peaaegu ümmargused
lapikud kõdrakesed, mille tipul on sügav ja kitsas sisselõige.
Vilja poolmed
on 2-3 mm laiuse tiivaga. Kogu kõdrakese pikkus
on 1-1,6 cm ja
laius 0,9-1,4 cm. Seemned
on mustjaspruunid ja karedad. Ühes viljapesas on 5-7
seemet. |
|
Leht |
Esinevad nii juurmised kui
varrelehed, kõik on sulgroodsed tömbitipulised ja terve kuni
hambulise servaga lihtlehed. Juurmised lehed
asetsevad kodarikuna. Kodarikulehed ja alumised varred on
lühirootsulised, äraspidimunajad, kuni 5,6 cm pikad ja 1,8 cm
laiad. Keskmised ja ülemised varrelehed
on rootsutud, kujult süstjad, kuni 7,5 cm pikad ning 2,5 cm
laiad ja kõrvakestega. Lehed asuvad varrel vahelduvalt. |
|
Vars |
Vars on püstine, karvadeta ja
ülemises osas enamasti harunenud. Lehti on varrel hõredalt. |
|
Maa-alune osa |
Tugeva sügavale ulatuva peajuurega
sammasjuurestik. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. Üks taim annab
kuni 2100 seemet. Seemned valmivad juba suve algusest alates.
Kuivas säilib seemnete idanemisvõime 10 aastat. |
|
Levik ja ohtrus |
Umbrohuna on laialdaselt levinud:
Euroopas, suuremas osas Aasiast ja sisse viiduna
Põhja-Ameerikas, kohati Aafrikas ja Austraalias. Kodumaaks
peetakse Kesk-Aasia piirkondi. Eestis tavaline. |
|
Kasvukoht |
Kasvab peamiselt umbrohuna põldudel,
aedades, ka teeäärtel, jäätmaadel, prahipaikadel, raudteedel,
rannas
adruvallidel ning harva pärisniidu hõredamatel servadel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Ebameeldiva lõhna tõttu loomad teda
eriti ei söö, taim on paljudele loomadele mürgine. Õisi
tolmeldavad putukad saavad mõningal määral nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Laialt levinud umbrohi, kes levib
kiiresti seemnete abil.
Tülikust suurendab seemnete pikk idanemisvõime. Seemned on
õlirikkad, õli saab kasutada nii valgustus- kui ka toiduõlina.
Varem on tarvitatud taime seemneid meditsiinis vereringet ja
kuseeritust soodustava, ergutava ja reumavalusid leevendava
vahendina. Noored lehed sisaldavad rikkalikult
C-vitamiini, neid võib tarvitada salatina. Värsket taime on
kasutatud lutikate peletamiseks. Lehmadele pole soovitatav,
sest piim võtab külge litterheina ebameeldiva lõhna. Loomad
teda harilikult ei söö. Suuremal hulgal süües võib taim
põhjustada kariloomadele eluohtlikke mürgistusi, eelkõige
seedehäireid, neerude ning maksa kahjustumist. |
| Sarnased taimed |
Ristõieliste
sugukonda kuuluvate lühiealiste taimede hulgas on palju
põlluumbrohtudena tuntud taimi. Põld-litterhein on neist üks
kergemini eristuvaid. Koos hariliku hiirekõrvaga kasvavad nad
peaaegu igal põllul. Jäta siis meelde, et hariliku hiirekõrva
viljad, kõdrakesed, on kolmnurksed nagu hiire kõrvad,
põld-litterheina viljad seevastu ümarad nagu litrid. |