Eestikeelne nimi	põldmünt
Ladinakeelne nimi	Mentha arvensis L.
Rahvapärased nimed	kapsahein, kirbuhain, konnamünt, naistepuna
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda münt.
Eluvorm	Mitmeaastane, ühekojaline, tugeva mündilõhnaga rohttaim. Kõrgus (5) 15-50 (75) cm.
Õis	Esineb mõlemasugulisi ja emasõisi, need on kaheli õiekattega ja lühiraolised. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupp on kellukjas, kuni 3 mm pikkune ja tavaliselt violetne. Kroon on laia putkeosaga, lilla või roosakaslilla ning kuni 5 mm pikkune. Krooni ülemine hõlm on teistest suurem. Õied asuvad männastena lehtede kaenlas. Männaste alusel on süstjad ripsmelise servaga karvased kõrglehed. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Ellipsikujulised veidi kolmetahulised tömbi tipuga pähklikesed on helepruunid ja peenelt punkteeritud pinnaga. Pähklikeste pikkus on 0,8-1 mm.
Leht	Munajad sulgroodsed lühirootsulised lihtlehed paiknevad varrel vastakult. Need on enamasti mõlemalt pinnalt näärmelised ja väheste karvadega kaetud. Värvuselt on lehed tuhmilt tumerohelised, vahel punakad.
Vars	Maapealsed varred on enam või vähem kandilised ja moodustavad roomavaid maapealseid võsundeid. Värvuselt on varred rohelised, vahel punakad.
Maa-alune osa	Risoom on pikk ja tungib küllaltki sügavale. Ta on nöörjas, harunenud, vahel mugulataoliste kohtadega. Risoomist lähtuvad arvukad maa-alused võsundid, mis sobivates tingimustes juurduvad ja annavad alguse uuele taimele.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega ja ka vegetatiivselt nii maapealsete kui maa-aluste võsunditega.
Levik ja ohtrus	Levinud kogu Euroopas, kuid ka Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja kohati Kagu-Aasias. Põhja-Ameerikas sisse viiduna. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab eelkõige kraavides, veekogude kallastel ja niisketel põldudel umbrohuna, kuid ka salumetsas teeservadel, ranna- ja sooniitudel, karjamaadel, aedades, jäätmaadel. Niiskuslembene.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Põldmünt on tülikas põlluumbrohi, sest paljuneb kiiresti nii seemnetega kui ka risoomi abil. Värskelt koduloomad teda ei söö (peale hanede), suurel hulgal esinedes halvendab ka kuiva heina kvaliteeti. Hea meetaim. Tarvitatakse rahvameditsiinis. Taimest saab ka värvainet, mis värvib villa kollaseks või punakaks. Iseloomuliku tugeva lõhna tõttu on kasutatud ka kirpude peletamiseks.
Sarnased taimed	Mündi perekonna tunneb lõhna järgi alati ära. Müntide omavaheline eristamine nii lihtne ei ole. Kui põld- ja vesimünt on võrdlemisi kergesti eristatavad, siis männasmündiga on tülikam. Männasmünt on tekkinud nendesamade põld- ja vesimündi ristumisel, mis tähendab, et liigil on ka kahe liigi vahepealsed tunnused. Tuleb vaadata karvakesi ja soonekesi ja seda kõike muidugi luubiga. Muideks, paremad taimetundjad oskavad münte eristada ka ainult lõhna järgi.