|
Eestikeelne nimi |
põldmünt |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Mentha arvensis L. |
|
Rahvapärased
nimed |
kapsahein, kirbuhain, konnamünt,
naistepuna |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda huulõielised,
perekonda münt. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane, ühekojaline, tugeva
mündilõhnaga rohttaim. Kõrgus (5) 15-50 (75) cm. |
|
Õis |
Esineb mõlemasugulisi ja emasõisi,
need on kaheli õiekattega ja lühiraolised. Nii kroon kui tupp
on liitlehised. Tupp on kellukjas, kuni 3 mm pikkune ja
tavaliselt violetne. Kroon on laia putkeosaga, lilla või
roosakaslilla ning kuni 5 mm pikkune. Krooni ülemine hõlm on
teistest suurem. Õied asuvad männastena lehtede kaenlas.
Männaste alusel on süstjad ripsmelise servaga karvased
kõrglehed. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Ellipsikujulised veidi
kolmetahulised tömbi tipuga pähklikesed
on helepruunid ja peenelt punkteeritud pinnaga. Pähklikeste
pikkus on 0,8-1 mm. |
|
Leht |
Munajad sulgroodsed lühirootsulised
lihtlehed
paiknevad varrel vastakult. Need on enamasti mõlemalt pinnalt
näärmelised ja väheste karvadega kaetud. Värvuselt on lehed
tuhmilt tumerohelised, vahel punakad. |
|
Vars |
Maapealsed varred on enam või vähem
kandilised ja
moodustavad roomavaid maapealseid võsundeid. Värvuselt on
varred rohelised, vahel punakad. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on pikk ja tungib küllaltki
sügavale. Ta on nöörjas, harunenud,
vahel mugulataoliste kohtadega. Risoomist lähtuvad arvukad
maa-alused võsundid, mis sobivates tingimustes juurduvad ja
annavad alguse uuele taimele. |
|
Paljunemine |
Paljuneb nii seemnetega ja ka
vegetatiivselt nii maapealsete kui maa-aluste võsunditega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud kogu Euroopas, kuid ka
Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja kohati Kagu-Aasias.
Põhja-Ameerikas sisse viiduna. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab eelkõige kraavides, veekogude
kallastel ja niisketel põldudel umbrohuna, kuid ka salumetsas
teeservadel, ranna- ja sooniitudel, karjamaadel, aedades,
jäätmaadel. Niiskuslembene. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad õitest
nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Põldmünt on tülikas põlluumbrohi,
sest paljuneb kiiresti nii seemnetega kui ka risoomi abil.
Värskelt koduloomad teda ei söö (peale hanede), suurel hulgal
esinedes halvendab ka kuiva heina kvaliteeti. Hea meetaim.
Tarvitatakse rahvameditsiinis. Taimest saab ka värvainet,
mis värvib villa kollaseks või punakaks. Iseloomuliku tugeva
lõhna tõttu on kasutatud ka kirpude peletamiseks. |
| Sarnased taimed |
Mündi
perekonna tunneb lõhna järgi alati ära. Müntide omavaheline
eristamine nii lihtne ei ole. Kui põld- ja vesimünt on
võrdlemisi kergesti eristatavad, siis männasmündiga on
tülikam. Männasmünt on tekkinud nendesamade põld- ja vesimündi
ristumisel, mis tähendab, et liigil on ka kahe liigi
vahepealsed tunnused. Tuleb vaadata karvakesi ja soonekesi ja
seda kõike muidugi luubiga. Muideks, paremad taimetundjad
oskavad münte eristada ka ainult lõhna järgi. |