Eestikeelne nimi	põistarn
Ladinakeelne nimi	Carex vesicaria L.
Rahvapärased nimed	kaelalõikaja, kõrikäbi, metstarn, põis-jõhvhein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda tarn.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30-80 cm. Värvuselt puhasroheline.
Õis	Taimel on ühesugulised õied. Emasõisi ümbritseb piklikmunajas, põietaoline, tipul aegamööda aheneva pika kaheharulise nokaga põisik. Põisiku pikkus on kuni 8 mm. Põisikute kattelehed on roostepruunid, põisik ise läikivalt õlgkollane, sooniline. Õied moodustavad rulja pähiku. Õisik koosneb 4-7 suhteliselt hõredalt asetsevast pähikust. Isaspähikud on tipmised, lähestikku, 2-5 cm pikkused, roostepruunid. Vahel leidub emasõisi ka isaspähikute alustel või alumise isaspähiku tipul. Isaspähikuid on 2-3. Emaspähikuid on 2-4, nad on isaspähikutest suuremad: 2-6 (8) cm pikad ja läbimõõt on kuni 1,5 cm. Alumine emaspähik on kuni 3 cm pikkuse rooga ja viljumisel veidi rippuv. Alumisel emaspähikul on pikk kareda servaga, õisikust üleulatuv kandeleht. Õitseb mai lõpus ja juunis.
Vili	Põisikuga ümbritsetud pähklike. Viljad valmivad juulis ja püsivad taimel kuni augustini.
Leht	Lamedad 3-6 mm laiused karedaservalised lehed. Lehtede pikkus ületab vahel varte pikkuse. Lehe tipp on pikalt teritunud.
Vars	Maapealsed varred on teravalt kolmekandilised, ülaosas karedad, allpool siledad. Varre alusel on punased või punakaspruunid, vahel ka veidi lillad lehetuped. Viimased on sageli võrkjate kiududena.
Maa-alune osa	Risoom on suhteliselt lühike, roomavate võsunditega, mis sõlmekohtadel on kaetud lehtede poolkõdunenud tuppede jäänustega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, taim laieneb risoomi abil
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline kuni sage, üks meie levinumaid tarnasid. Mõnel pool esineb massiliselt.
Kasvukoht	Kasvab niisketel ja soistel aladel: niiskel päris- ja lamminiidul, sooniidul, ka hõredas lodumetsas, kraavide, tiikide ja teiste veekogude kallastel, samuti madalsoodes.
Koht ökosüsteemis	Moodustab sageli tähtsa osa veekogude kallaste kooslustest.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Silona sobib loomadele söödaks. Massilise esinemise korral annab arvestatavas koguses haljasmassi ja sobib ka tooraineks paberitööstusele.
Sarnased taimed	Pudeltarn ei ole ainus liik, kes põistarnaga segi võib minna. Veel enam sarnanevad põistarnaga üks väga tavaline ja üks väga haruldane liik. Põistarna lehed on väga sarnased metskõrkja lehtedega. Õisikute poolest on metskõrkjas ja põistarn täiesti erinevad - nii et õisikuid tulebki nende juures vaadata. Pudeltarn sarnaneb ka nokktarnale. Nokktarn on Eestis üliharuldane liik (II kaitsekategooria), kes kasvab ainult paaris raskesti ligipääsetavas võpsikus Ida-Virumaal. Kuna taimesõber esimese hooga taolisse arvatavasti ei satu, siis haruldusest siinkohal pikemalt juttu ei tehta.