|
Eestikeelne nimi |
põistarn |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Carex vesicaria L. |
|
Rahvapärased
nimed |
kaelalõikaja, kõrikäbi, metstarn,
põis-jõhvhein |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda lõikheinalised,
perekonda tarn. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 30-80 cm. Värvuselt puhasroheline. |
|
Õis |
Taimel on ühesugulised õied.
Emasõisi ümbritseb piklikmunajas, põietaoline, tipul aegamööda
aheneva pika kaheharulise nokaga põisik. Põisiku pikkus on
kuni 8 mm. Põisikute kattelehed on roostepruunid, põisik ise
läikivalt õlgkollane, sooniline. Õied moodustavad rulja
pähiku. Õisik koosneb 4-7 suhteliselt hõredalt asetsevast
pähikust. Isaspähikud on tipmised, lähestikku, 2-5 cm
pikkused, roostepruunid. Vahel leidub emasõisi ka isaspähikute
alustel või alumise isaspähiku tipul. Isaspähikuid on 2-3.
Emaspähikuid on 2-4,
nad on isaspähikutest suuremad: 2-6 (8) cm pikad ja läbimõõt
on kuni 1,5 cm. Alumine emaspähik on kuni 3 cm pikkuse rooga
ja viljumisel veidi rippuv. Alumisel emaspähikul on pikk
kareda servaga, õisikust üleulatuv kandeleht. Õitseb mai lõpus
ja juunis. |
|
Vili |
Põisikuga ümbritsetud pähklike.
Viljad valmivad juulis ja püsivad taimel kuni augustini. |
|
Leht |
Lamedad 3-6 mm laiused
karedaservalised lehed. Lehtede pikkus ületab vahel varte
pikkuse. Lehe tipp on pikalt teritunud. |
|
Vars |
Maapealsed varred on teravalt
kolmekandilised, ülaosas karedad, allpool siledad. Varre
alusel on punased või punakaspruunid, vahel ka veidi lillad
lehetuped. Viimased on sageli võrkjate kiududena. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on suhteliselt lühike,
roomavate võsunditega, mis sõlmekohtadel on kaetud lehtede
poolkõdunenud tuppede jäänustega. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega, taim laieneb
risoomi abil |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euroopas, kuid
ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas.
Eestis tavaline kuni sage, üks meie levinumaid tarnasid. Mõnel
pool esineb massiliselt. |
|
Kasvukoht |
Kasvab niisketel ja soistel aladel:
niiskel päris- ja lamminiidul, sooniidul, ka hõredas
lodumetsas, kraavide, tiikide ja teiste veekogude kallastel,
samuti madalsoodes. |
|
Koht ökosüsteemis |
Moodustab sageli tähtsa osa
veekogude kallaste kooslustest. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Silona sobib loomadele söödaks.
Massilise esinemise korral annab arvestatavas koguses
haljasmassi ja sobib ka tooraineks paberitööstusele. |
| Sarnased taimed |
Pudeltarn
ei ole ainus liik, kes põistarnaga segi võib minna. Veel enam
sarnanevad põistarnaga üks väga tavaline ja üks väga haruldane
liik. Põistarna lehed on väga sarnased metskõrkja lehtedega.
Õisikute poolest on metskõrkjas ja põistarn täiesti erinevad -
nii et õisikuid tulebki nende juures vaadata. Pudeltarn
sarnaneb ka nokktarnale. Nokktarn on Eestis üliharuldane liik
(II kaitsekategooria), kes kasvab ainult paaris raskesti
ligipääsetavas võpsikus Ida-Virumaal. Kuna taimesõber esimese
hooga taolisse arvatavasti ei satu, siis haruldusest siinkohal
pikemalt juttu ei tehta. |