Põldmagun
(Papaver dubium)
kukelõtt, põldmoon, kukeheldaroos, kahtlane magun

Põldmagun on kaunis harva kohatav hea väljanägemisega põlluumbrohi. Teda võib leida kogu Eestis, kuid alati kasvab ta vaid üksikute taimedena. Sagedamini leidub põldmagunat Lääne-Eestis ja meie saartel. Arvatavasti pole ta umbrohuna kuigi tülikas, sest taimel on nõrk juurestik ja mulda jäänud juure tükist ei kasva uut taime. Põldmagunal on vaid üks elueesmärk: tärgata seemnest ja sirguda kiiresti suureks, et anda oma seemned jätkamaks elu järjepidevust. Temasuguseid taimi nimetatakse efemeerideks. Efemeerid on taimed, kes on väga lühiealised ja on täielikult kohastunud vaid seemnete kasvatamiseks.

Nii on ka põldmagunaga. Taime habras üldilme jätab kasina mulje. Juurestik on väheldane, lehti on vähe, need on kitsad ja harunenud. Vars on harunev, et vilju saaks rohkem kasvatada. Kuid õied on suhteliselt suured ja erksa punase või roosa, vaid harva valge värvusega, küll aga väga haprad. Õied meelitavad juba kaugelt putukaid ligi. Kohalerutanud kimalased tolmeldavad emakad ära ja seemned saavadki arenema hakata. Ka tolmeldamine on suhteliselt kindel, sest rohked tolmukad asetsevad ringina otse laia suudmega emaka ümber. Kimalane, kes õiele laskub istub pea alati ka laiale emakasuudmele ja lill ongi oma tahtmise saanud - tolmeldatud õies hakkab valmima kupar ja kupras seemned.

Põldmagun on ka hea inimese sõber. See seisneb selles, et ta levib sinna, kus inimene liigub. Nii kasvab ta peale põldude veel sageli jäätmaadel, teeservades, prahipaikadel ja ka raudteede ääres. Muide peaaegu kogu Euroopas ei ole ta mitte põline taimeliik vaid just tulnukas, kes on kandunud laiali inimese abiga.

Põldmagunal nagu ka teistel magunaliikidele on iseloomulik valge piimmahl. Piimmahl on mürgine ja seetõttu tuleb vältida selle sattumist silma ja suhu. Hoiatus käib eriti laste kohta, kes võib-olla suurte silmapaistvate õitega lilli korjata soovivad. Õigupoolest ei tasu neid korjata - põldmagun on efemeer, nii ka tema õied ja ilu - suured kroonlehed varisevad arvatavasti enne, kui lill vaasi on jõudnud. Kuid hästi sobib ta juunis ja juulis kaunistama lillepeenraid.

Ära tunneb põldmaguna teiste seast pikkade haraliste karvade järgi, mis katavad kogu taime: nii varsi, lehti kui õienuppe. Kuid tekkinud vili, kupar, on alati paljas. Teiseks tunnuseks on kupra kuju. See on väga peenike, laiusest tunduvalt pikem ja alusel pikalt ahenev.