Eestikeelne nimi	põldmurakas
Ladinakeelne nimi	Rubus caesius L.
Rahvapärased nimed	põldmari, marivars, põldvääne, karumarjad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas.
Eluvorm	Ühekojaline põõsas. Pikkus 0,5-1,5 m.
Õis	Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega, värvuselt valged. Õie läbimõõt on ligi 2 cm. Tupplehed on kolmnurkjad, teritunud tipuga, vahel alusel näärmekarvadega ja hoiduvad hiljem vilja ligi. Kroonlehed valged, tipul pisikese sisselõikega, tupplehtedest palju suuremad. Õitseb juunis ja juulis.
Vili	Koguluuvili, mis on värvuselt peaaegu must, veidi hallikassinise kirmega. Üksikud osaviljad asuvad kõrgel kuhikjal õiepõhjal. Vili eraldub valminult koos õiepõhjaga. Vili on söödav, maitselt hapu. Luuseemned on suured.
Leht	Kolmetised liitlehed on süstjate abilehtedega, värvuselt helerohelised. Lehekesed on munajad, teravatipulised. Leherootsud on kaetud lühikeste ogadega.
Vars	Varred on algul püstised, hiljem harunevad ja kaarduvad enamasti lookjalt maapinnale ning juurduvad tipul. Varre pind on sinaka kirmega ja kaetud ogadega.
Maa-alune osa	Lisajuured võivad kasvada ka varre tipul, kui see maha kaardub.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas võõrliigina. Lääne-Eestis on sage, mujal Eestis leidub kohati.
Kasvukoht	Kasvab tee- ja metsaservadel, eriti loo- ja palumetsade juures, samuti põldudel umbrohuna. Lubjalembene.
Koht ökosüsteemis	Viljad on toiduks mitmetele lindudele, kes ühtlasi levitavad taime seemneid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taime viljad on söödavad ja neist saab valmistada hoidiseid: moose, keediseid, mahla, marmelaadi, kuid luuseemned on kahjuks suured. Viljadest toodetakse ka veini. Noortest lehtedest võib valmistada teed. Vahel võib põlluservadel muutuda umbrohuks.
Sarnased taimed	Põldmurakas sarnaneb kitsemurakaga. Kitsemurakas on kõigiti põldmuraka nägu, aga erinevalt põldmuraka kolmetistest liitlehtedest on kitsemuraka ühel lehel lehekesi rohkem, viis kuni seitse. Kes kohtab Lääne-Euroopas Eesti põldmurakale väga sarnaseid taimi, võib marju küll julgesti süüa, aga ärgu kiirustagu taimele nime andma. Muraka perekond on suur ja selles on palju raskestieristuvaid liike.