|
Eestikeelne nimi |
harilik porss |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Myrica gale L. |
|
Rahvapärased
nimed |
lutikarohi, murdid, soo kaerad,
rabaumalad |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda porsalised,
perekonda porss. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane, heitlehine, rohkesti
harunev põõsas. Kõrgus 0,3-1,5
m. Tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline. |
|
Õis |
Lahksugulised õiekatteta õied on
koondunud püstisteks
urbadeks, mis asetsevad eelmise aasta võrsetel. Lisaks emas-
ja isasurbadele on
väga harva põõsaid, mille alumised õied on isas- ja ülemised
emasõied. Värvuselt
on õied algul rohekad, hiljem pruunikad. Õitseb aprillis-mais,
vahel veel
juuniski. Tuultolmleja. |
|
Vili |
Kuiv kolme tugeva teravikuga luuvili
on kleepuv. Seemned
on munajad ja kahe terava tipuga. Esimesed valmivad juulis,
varisema hakkavad augustis.
Isasurvad jäävad põõsale sügiseni ja varisenud emasurbade
teljed ka järgmise kevadeni. |
|
Leht |
Äraspidimunajad ja pealt tumedad
hallikasrohelised kõvad (peaaegu nahkjad)
lihtlehed on varrele kinnitunud vahelduvalt ja väga tihedalt.
Alt on lehed nõrgalt karvased, vaid tipuosas
saagja servaga, alusel aheneb leht lühikeseks rootsuks (pikkus
paar millimeetrit). Mõlemal küljel
on kollakad näärmed. Hõõrudes lõhnavad lehed tugevasti ja
iseloomulikult, lõhn on tingitud
vaigust lehe vaigunäärmetes. Lehe pikkus on keskmiselt 2-4
cm, laius 1-2 cm, kuid võrse alusel ei ületa sageli 2 cm ja
tipuosas on kuni 6,5 cm pikad. |
|
Vars |
Vars on hästi harunev paljude
okstega. Värvuselt on
vars tume lillakaspruun ja kaetud kollaste näärmetäppidega,
alumises osas valkja kirmega. Noored võrsed
on rohekad või kollakad ning karvased. |
|
Maa-alune osa |
Juurtel elavad kiirikseened, kes
seovad õhulämmastikku ja aitavad porsal kasvada
lämmastikuvaesel pinnasel. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Euroopa, Aasia ja
Põhja-Ameerika põhjapoolsetes piirkondades. Eestis kohati,
peamiselt mandri lääneosas ja saartel. |
|
Kasvukoht |
Kasvab soostunud kallastega järvede
ääres ja soostunud heinamaadel, siirdesoodes, madalsoodes,
soometsades, soostunud puisniitudel, sooniitudel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Juurtel on kiirikseened, kes seovad
õhulämmastikku, seega parandab
taim pinnast. Moodustab teatud iseloomuliku koosluse tüübi:
porsasoo. |
|
Kaitse |
III kategooria kaitsealune taim.
Ohustab eelkõige sobivate kasvukohtade hävimine. Meil
on oma levila loodepiiril. |
|
Kasutamine |
Lehti ja vilju on kasutatud
ravivahendina nahahaiguste, nahalööbe, eriti kärnade vastu.
Seespidiselt on kasutatud aborti esilekutsuva vahendina.
Lehtedest saab porsaõli. Koor sisaldab parkaineid.
Vaigunäärmete tõttu
on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks ja vaha
valmistamiseks, muudab õlle kangemaks, on joovet tekitav.
Porsaõlu on tervisele ohtlik. Lehtedes ja okstes sisalduv vaik
on mürgine. Värskeid porsaoksi pannakse rõivaste vahele koide
peletamiseks. |
| Sarnased taimed |
Pildi
järgi võib hariliku porsa äratundmine päris keerukas olla.
Ühtegi silmaga nähtavat eriti iseloomulikku tunnust tal
justkui ei ole. Vahelduvad lihtlehed, harunev vars, urbadesse
koondunud õied - kõik need tunnused kehtivad ka näiteks
enamike pajuliikide kohta. Sellegipoolest on porss arvatavasti
üks Eesti kõige kergemini äratuntavaid põõsaid - porssa tuleb
nuusutada, porss lõhnab ja enamikele arvatavasti porsa lõhn
meeldib.
|