Eestikeelne nimi	harilik porss
Ladinakeelne nimi	Myrica gale L.
Rahvapärased nimed	lutikarohi, murdid, soo kaerad, rabaumalad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda porsalised, perekonda porss.
Eluvorm	Mitmeaastane, heitlehine, rohkesti harunev põõsas. Kõrgus 0,3-1,5 m. Tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline.
Õis	Lahksugulised õiekatteta õied on koondunud püstisteks urbadeks, mis asetsevad eelmise aasta võrsetel. Lisaks emas- ja isasurbadele on väga harva põõsaid, mille alumised õied on isas- ja ülemised emasõied. Värvuselt on õied algul rohekad, hiljem pruunikad. Õitseb aprillis-mais, vahel veel juuniski. Tuultolmleja.
Vili	Kuiv kolme tugeva teravikuga luuvili on kleepuv. Seemned on munajad ja kahe terava tipuga. Esimesed valmivad juulis, varisema hakkavad augustis. Isasurvad jäävad põõsale sügiseni ja varisenud emasurbade teljed ka järgmise kevadeni.
Leht	Äraspidimunajad ja pealt tumedad hallikasrohelised kõvad (peaaegu nahkjad) lihtlehed on varrele kinnitunud vahelduvalt ja väga tihedalt. Alt on lehed nõrgalt karvased, vaid tipuosas saagja servaga, alusel aheneb leht lühikeseks rootsuks (pikkus paar millimeetrit). Mõlemal küljel on kollakad näärmed. Hõõrudes lõhnavad lehed tugevasti ja iseloomulikult, lõhn on tingitud vaigust lehe vaigunäärmetes. Lehe pikkus on keskmiselt 2-4 cm, laius 1-2 cm, kuid võrse alusel ei ületa sageli 2 cm ja tipuosas on kuni 6,5 cm pikad.
Vars	Vars on hästi harunev paljude okstega. Värvuselt on vars tume lillakaspruun ja kaetud kollaste näärmetäppidega, alumises osas valkja kirmega. Noored võrsed on rohekad või kollakad ning karvased.
Maa-alune osa	Juurtel elavad kiirikseened, kes seovad õhulämmastikku ja aitavad porsal kasvada lämmastikuvaesel pinnasel.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetes piirkondades. Eestis kohati, peamiselt mandri lääneosas ja saartel.
Kasvukoht	Kasvab soostunud kallastega järvede ääres ja soostunud heinamaadel, siirdesoodes, madalsoodes, soometsades, soostunud puisniitudel, sooniitudel.
Koht ökosüsteemis	Juurtel on kiirikseened, kes seovad õhulämmastikku, seega parandab taim pinnast. Moodustab teatud iseloomuliku koosluse tüübi: porsasoo.
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim. Ohustab eelkõige sobivate kasvukohtade hävimine. Meil on oma levila loodepiiril.
Kasutamine	Lehti ja vilju on kasutatud ravivahendina nahahaiguste, nahalööbe, eriti kärnade vastu. Seespidiselt on kasutatud aborti esilekutsuva vahendina. Lehtedest saab porsaõli. Koor sisaldab parkaineid. Vaigunäärmete tõttu on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks ja vaha valmistamiseks, muudab õlle kangemaks, on joovet tekitav. Porsaõlu on tervisele ohtlik. Lehtedes ja okstes sisalduv vaik on mürgine. Värskeid porsaoksi pannakse rõivaste vahele koide peletamiseks.
Sarnased taimed	Pildi järgi võib hariliku porsa äratundmine päris keerukas olla. Ühtegi silmaga nähtavat eriti iseloomulikku tunnust tal justkui ei ole. Vahelduvad lihtlehed, harunev vars, urbadesse koondunud õied - kõik need tunnused kehtivad ka näiteks enamike pajuliikide kohta. Sellegipoolest on porss arvatavasti üks Eesti kõige kergemini äratuntavaid põõsaid - porssa tuleb nuusutada, porss lõhnab ja enamikele arvatavasti porsa lõhn meeldib.