Eestikeelne nimi | harilik porss | |
Ladinakeelne nimi | Myrica gale L. | |
Rahvapärased nimed | lutikarohi, murdid, soo kaerad, rabaumalad | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda porsalised, perekonda porss. | |
Eluvorm | Mitmeaastane, heitlehine, rohkesti harunev põõsas. Kõrgus 0,3-1,5 m. Tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline. | |
Õis | Lahksugulised õiekatteta õied on koondunud püstisteks urbadeks, mis asetsevad eelmise aasta võrsetel. Lisaks emas- ja isasurbadele on väga harva põõsaid, mille alumised õied on isas- ja ülemised emasõied. Värvuselt on õied algul rohekad, hiljem pruunikad. Õitseb aprillis-mais, vahel veel juuniski. Tuultolmleja. | |
Vili | Kuiv kolme tugeva teravikuga luuvili on kleepuv. Seemned on munajad ja kahe terava tipuga. Esimesed valmivad juulis, varisema hakkavad augustis. Isasurvad jäävad põõsale sügiseni ja varisenud emasurbade teljed ka järgmise kevadeni. | |
Leht | Äraspidimunajad ja pealt tumedad hallikasrohelised kõvad (peaaegu nahkjad) lihtlehed on varrele kinnitunud vahelduvalt ja väga tihedalt. Alt on lehed nõrgalt karvased, vaid tipuosas saagja servaga, alusel aheneb leht lühikeseks rootsuks (pikkus paar millimeetrit). Mõlemal küljel on kollakad näärmed. Hõõrudes lõhnavad lehed tugevasti ja iseloomulikult, lõhn on tingitud vaigust lehe vaigunäärmetes. Lehe pikkus on keskmiselt 2-4 cm, laius 1-2 cm, kuid võrse alusel ei ületa sageli 2 cm ja tipuosas on kuni 6,5 cm pikad. | |
Vars | Vars on hästi harunev paljude okstega. Värvuselt on vars tume lillakaspruun ja kaetud kollaste näärmetäppidega, alumises osas valkja kirmega. Noored võrsed on rohekad või kollakad ning karvased. | |
Maa-alune osa | Juurtel elavad kiirikseened, kes seovad õhulämmastikku ja aitavad porsal kasvada lämmastikuvaesel pinnasel. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetes piirkondades. Eestis kohati, peamiselt mandri lääneosas ja saartel. | |
Kasvukoht | Kasvab soostunud kallastega järvede ääres ja soostunud heinamaadel, siirdesoodes, madalsoodes, soometsades, soostunud puisniitudel, sooniitudel. | |
Koht ökosüsteemis | Juurtel on kiirikseened, kes seovad õhulämmastikku, seega parandab taim pinnast. Moodustab teatud iseloomuliku koosluse tüübi: porsasoo. | |
Kaitse | III kategooria kaitsealune taim. Ohustab eelkõige sobivate kasvukohtade hävimine. Meil on oma levila loodepiiril. | |
Kasutamine | Lehti ja vilju on kasutatud ravivahendina nahahaiguste, nahalööbe, eriti kärnade vastu. Seespidiselt on kasutatud aborti esilekutsuva vahendina. Lehtedest saab porsaõli. Koor sisaldab parkaineid. Vaigunäärmete tõttu on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks ja vaha valmistamiseks, muudab õlle kangemaks, on joovet tekitav. Porsaõlu on tervisele ohtlik. Lehtedes ja okstes sisalduv vaik on mürgine. Värskeid porsaoksi pannakse rõivaste vahele koide peletamiseks. | |
Sarnased taimed | Pildi
järgi võib hariliku porsa äratundmine päris keerukas olla.
Ühtegi silmaga nähtavat eriti iseloomulikku tunnust tal
justkui ei ole. Vahelduvad lihtlehed, harunev vars, urbadesse
koondunud õied - kõik need tunnused kehtivad ka näiteks
enamike pajuliikide kohta. Sellegipoolest on porss arvatavasti
üks Eesti kõige kergemini äratuntavaid põõsaid - porssa tuleb
nuusutada, porss lõhnab ja enamikele arvatavasti porsa lõhn
meeldib. |