Eestikeelne nimi	põld-piimohakas
Ladinakeelne nimi	Sonchus arvensis L.
Rahvapärased nimed	jookja-rohi, jänesekapsad, ohtja, piimhein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda piimohakas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 45-120 (150) cm.
Õis	Taimel on vaid keelõied, mis on koondunud korvõisikuiks, õisiku läbimõõt on 3-5 cm. Õied on erksalt tumekollased, emakasuue kollane. Õisikutel on ruljas kuni kellukjas üldkatis. Ühel taimel on tavaliselt 1-10 (15) õisikut, need moodustavad ebakorrapärase pöörise. Õisikuraod on erineva pikkusega. Õitseb juuni lõpust augustini. Putuktolmleja.
Vili	Tumepruun lame seemnis, millel on mõlemal küljel 5 pikiroiet. Seemnise pikkus on kuni 2,5 (3) mm ja laius kuni 1 mm. Seemnisel on ka pehmetest valgetest lendkarvadest koosnev pappus. Viljad levivad tuule abil.
Leht	Ebakorrapäraselt sulglõhised veidi jäigad lihtlehed, mille alusel on kõrvakesed. Varrelehed on sageli alusel südajad. Leheserv on ogajate madalate hammastega. Alumiste ja keskmiste lehtede pikkus on 8-18 (22) cm ja laius 1-6 (9) cm, ülemised on palju väiksemad (sageli terved). Alumistel lehtedel on tiivuline roots, ülemised on rootsutud. Lehed on pealt rohelised, veidi läikivad, alt sinakasrohelised ja matid.
Vars	Vars on püstine, lihtne või ülemises osas veidi harunenud, seest õõnes, vahel ülaosas hõredalt näärmekarvane.
Maa-alune osa	Taimel on pikk ja tugev kuni 0,5 m sügavusele tungiv püstine sammasjuur ja tugevad rõhtsalt asetsevad roomavad kuni 1 m pikkused külgjuured. Külgjuured võivad anda lisapungi.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt pikkadel külgjuurtel tekkivatest lisapungadest.
Levik ja ohtrus	Levinud peamiselt Euroopa ja Aasia põldudel umbrohuna. Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Indias tulnukana. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt umbrohuna põldudel ja aedades, kuid ka jäätmaadel, kraavikallastel, teeservades, rannavallidel, ka rannaniitudel. Eelistab niiskemat mulda.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad taime õitest nektarit. Taimtoidulised loomad söövad meeleldi.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on kiiresti leviv raskesti hävitatav umbrohi. Kõrge söödaväärtusega, eriti meeldib sigadele. Lehed sobivad salatiks ka inimestele. Meetaim.
Sarnased taimed	Piimohakad on pehmete piimmahla sisaldavate lehtede järgi kergesti äratuntavad. Piisab kui pisut lehte vigastada, kui murdekohale ilmub piimmahla tilk. Põld-piimohakas on mitmeaastane taim ning suurem ja tugevam kui teised kaks Eestis kasvavat piimohaka liiki, kare ja harilik piimohakas, tugevamad on nii maapealsed kui -alused osad. Piimohakatega mõneti sarnane on noollehine salat, tulnuktaim, kes on eriti hästi kodunenud linnades. Viimasel on väga hea eristamistunnus: noollehise salati lehe alaküljel on keskrood tihedalt kaetud jäikade ogadega.