Eestikeelne nimi	põldpuju
Ladinakeelne nimi	Artemisia campestris L.
Rahvapärased nimed	poju, liivapujud, põld-koirohi, villipujukad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda puju.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Kõrgus 0,3-1 m.
Õis	Õied moodustavad peaaegu keraja kuni munaja korvõisiku, läbimõõdus 2-3 mm, enamasti 1-3 (4) mm pikkuse raoga. Õisikul on mitmerealine üldkatis. Korvõisik koosneb vaid putkõitest, neist keskmised on mitteviljuvad, servmised aga on viljuvad ühesugulised emasõied, kollakast lillakaspunaseni. Õisikud on koondunud suurde pöörisjasse või kobarjasse liitõisikusse. Õitseb juulist septembrini. Tuultolmleja.
Vili	Väikesed piklikud ebaselgete pikikurdudega pruunid seemnised, nende pikkus on kuni 1,2 mm. Viljad valmivad oktoobris.
Leht	Sügavalt kitsasteks lineaalseteks kuni niitjateks hõlmadeks (laius kuni 1 (1,8) mm) lõhestunud lihtlehed. Noorelt on nad mõlemalt pinnalt siidkarvased, hiljem vahel peaaegu paljad. Juurmised ja alumised varrelehed on pikarootsulised, kaheli- kuni kolmelisulgjagused. Ülemised varrelehed rootsutud, lineaalsed ja jagunemata või sulgjagused. Esineb ka juurmine lehekodarik.
Vars	Varred tõusvad või lamavad, harvem püstised, enamasti harunenud. Varre tipmine osa on enne õitsemist valkjas siidjas-viltkarvane, hiljem on kogu vars intensiivselt lillakaspunane.
Maa-alune osa	Risoom on puitunud ja harunenud, rohkete lisajuurtega. Taimel on küllaltki sügavale tungiv sammasjuur.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid vahel ka vegetatiivselt mullaharimisel tekkinud juuretükkidest.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, puudub põhjapoolsematel aladel, esineb ka Kaukaasias, Lääne-Siberis ja Kesk- ja Väike-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis kõikjal sage, kohati liivastel aladel esineb lausa massiliselt.
Kasvukoht	Kasvab enamasti liivastel aladel: loo- ja pärisniidul, puisniitudel, valgusrikkas nõmme-, loo- ja palumetsas, rannikuluidetel, karjäärides, teeservadel, jäätmaadel, raudteedel, päikesele avatud nõlvadel. Vahel kasvab umbrohuna liivastel põldudel.
Koht ökosüsteemis	Hõivab liivased alad, võib kasvada massiliselt.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Noored lehed sisaldavad vähesel määral eeterlikku õli. Taime on kasutatud rahvameditsiinis seedehäirete puhul ja soolenugiliste väljutamiseks. Toimeainete suhtelise vähesuse tõttu praegu enam kasutamist ei leia. Võib muutuda põlluumbrohuks.
Sarnased taimed	Põldpujuga läheb Eesti kohalikest liikidest kõige hõlpsamini segi kaljupuju, kelle lehed on küll teistsuguse kujuga, aga samamoodi niitjad nagu põldpujul. Üldiselt on põldpuju tavaline ja hästi äratuntav taim, kelle äratundmist ja ennekõike meeldejätmist raskendab taimele antud ebaiseloomulik ja mõnevõrra eksitav nimi, põldpuju. Jäta siis meelde ka rahvapärane, liivapuju, mis iseloomustab kõnealuse liigi kasvukohta paremini.