Eestikeelne nimi	põõsasmaran
Ladinakeelne nimi	Potentilla fruticosa L.
Rahvapärased nimed	kannarpik, kollane kanarbik, portsud, põõsas-hanijalg
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda põõsasmaran.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine ja rohkesti harunev ühekojaline põõsas. Kõrgus 0,5-1 (1,5) m.
Õis	Kahesugulised viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5-3 cm ning õiekate kaheli. Paiknevad okstel üksikult lehekaenaldes või väikeste tipmiste hõredate kobaratena, vahel kännastena. Õitseb juunist augustini.
Vili	Tihedalt pikkade karvadega kaetud seemnised. Kujult munajad, kõverdunud tipuga või on kogu seemnis sirbikujuliselt kõver. Pikkus 1,5-2 mm ja diameeter 0,7-1 mm. Tuullevija.
Leht	Paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 (4) cm, laius kuni 0,8 (1) cm.
Vars	Püstine ja rohkesti harunev vars. Noored võrsed on siidkarvased, vanemad paljad, punakaspruunid kuni hallid, koor kestendav.
Maa-alune osa	Hästi arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levila on väga lai, kuid katkendlik: Uraalist Kaug-Idani, Kesk-Aasias, Jaapanis, Kaukaasias, Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Põhja-Ameerikas, Lätis ja Eestis. Eestis levib looduslikult vaid loodeosas looniitudel, kuid kasvukohtades sageli massiliselt. Kuid kasvuala laieneb pidevalt ja seetõttu on ka arvatud, et on meil kultuurist metsistunud.
Kasvukoht	Kasvab looniitudel. Eelistab lubjarikast kuivemat, kuid huumusrikast pinnast. Mujal on ka sageli valgusküllastes männi- ja lehisemetsades. Valgusenõudlikud.
Koht ökosüsteemis	Lehed on toiduks mõnedele metsloomadele, seemned lindudele.
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim. Ohustab kasvukohtade ülesharimine, kinnikasvamine või metsastamine, samuti ehitustegevus.
Kasutamine	Väga dekoratiivne õitsemise ajal. Õitsemisaeg on väga pikk. Kasutatakse haljastuses üksikpõõsastena, rühmadena ja madala hekina. Lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini, neist valmistatakse teed. Koduloomadest sobib söögiks vaid kitsedele.
Sarnased taimed	Põõsasmaran on kergesti äratuntav madal põõsas. Iseloomulikud on tema kollased õied ja paaritusulgjad liitlehed. Põõsasmaranal on üsna tüüpilised roosõieliste õied, roosõielised on näiteks kõik meie tavalisemad viljapuud. Liitlehtedega põõsaid kohtab Eestis harva, pärismaistest taimedest on tavalisemad kibuvitsad, aedades kohtab sagedamini näiteks läätspuid.