Põldsinep on kollaseõieline ristõieline, keda õpitakse loodusõpetuse tunnis tundma juba esimestel kooliaastatel. Ta on tüüpiline ristõieliste esindaja. Looduses põldsinepit otsides võib tähelepanelik taimesõber kimbatusse jääda. Temaga sarnaseid kollaseõielisi põlluumbrohte on päris palju. Seejuures kipuvad nad kõik alguses olema äravahetamiseni sarnased. Kuidas siis põldsinepit ära tunda? Põhitunnusteks võiks vahest pidada küllaltki terveid lehti ja lõhnavaid õisi. Seda pole palju, kuid enamasti neist kahest tunnusest piisab. Kõige sarnasem kollane ristõieline on põldrõigas. Põldsinepi tupplehed on rõhtsad, põldrõikal püstised, vastu kroonlehti surutud.

Miks on selle taime nimeks põldsinep? Põld loomulikult sellepärast, et ta kasvab eelkõige põldudel. Põldsinepit võib pidada meie kõige tavalisemaks suviviljapõldude umbrohuks. Tavaline ei ole ta ainult meil, vaid peaaegu kõikidel maailma viljapõldudel nii Euroopas kui Aasias, Aafrikas ja Ameerikas, isegi Austraalias ja Uus-Meremaal. Tema põliseks kodumaaks peetakse Vahemereäärseid alasid. Sinep on ta aga seepärast, et temagi sisaldab iseloomulikku sinepiõli, mida tunneme sinepisalvidest, plaastritest ja lauasinepist. Mõningal määral aitab põldsinep köha, kopsupõletiku ja liigesevalu korral, kuid ta ei ole nii tõhus kui mõned tema perekonnakaaslased.

Omamoodi kasu on ka põldsinepist ja ka inimese jaoks ei ole ta ainult kiiresti paljunev umbrohi. Näiteks peavad mesinikud teda küllalt heaks meetaimeks. Teda võib kasutada ka haljasväetisena, sest põldsinepil on eriline võime omastada mullast selliseid aineid, mis enamikule taimedest on täiesti kasutud. Kui põldsinepitaim ise ära laguneb, jäävad temast järele ühendid, mis on teistele taimedele toidukõlblikud. Nii saavad kasututest ainetest kasulikud.

Mõningatel andmetel on põldsinepit keskajal kasvatatud köögiviljana. Tegelikult süüakse Kaukaasias teda spinati asemel keedetult veel praegugi. Teadma peab aga seda, et nii värskelt kui ka kuivatatult on põldsinep mürgine. Seda eriti hobustele ja veistele ja eriti alates õitsemise algusest. Hobustel võivad raskemad mürgistused lõppeda isegi surmaga. Põldsinepi seemned on ölirikkad, kuid kasutada neid enamasti ei saa, sest need valmivad liialt ebaühtlaselt.