Eestikeelne nimi	põldsinep
Ladinakeelne nimi	Sinapis arvensis L.
Rahvapärased nimed	harakalatv, kaunarohi, tölk, seatelg, tillad, rõikhain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (5) 10-70 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega lõhnavad õied. Nii kroon kui tupp lahklehised. Tupplehed süstjad, enamasti sissepoole rullunud servaga, 4-7 mm pikad. Kroonlehed erekollased, kuivades muutuvad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad, äraspidimunajad ja alusel ahenevad pinnukeseks. Õied on koondunud suhteliselt tihedasse kobarõisikusse, mis peale õitsemist pikeneb ja muutub hõredaks. Õitseb maist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Paljad või karvased kahe poolmena avanevad kõdrad, mille pikkus koos nokaga on 2-4,5 cm. Vilja poolmed on kolme tugeva pikirooga, külgedelt veidi kokkusurutud, noorelt seemnepesad nähtavad. Valminult viljasein puitub ühtlase paksusega. Viljaraod on jämenenud. Ühes kõdrapesas on 3-7 punakaspruuni seemet. Üks taim võib anda 1000-3500 seemet.
Leht	Sulgroodsed vahelduvalt kinnitunud munajad ja alusel rootsuks ahenevad lihtlehed. Leheserv on ebaühtlaselt hambuline või sopiline, ülemistel lehtedel teravahambaline. Lehepind on karvane. Lehe pikkus on 3-15 (27) cm ja laius 1,5-7 (12) cm, ülemised lehed väiksemad.
Vars	On püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp.
Maa-alune osa	Suhteliselt lihtsa sammasjuurestikuga.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, tulnukana Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaaks peetakse Vahemeremaid. Eestis sage põlluumbrohi, Põhja- ja Lääne-Eestis sageli massiline, Lõuna-Eestis esineb kõikjal, kuid väiksemaarvuliselt.
Kasvukoht	Kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel, aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel, viimasel ei muutu massiliseks. Valguslembene.
Koht ökosüsteemis	Omastab mullast mitmeid teistele taimedele raskesti kättesaadavaid toitaineid. Taime kõdunemisel vabanevad need lihtsamate ühenditena ning nii võib põldsinepit mõnes mõttes pidada pinnast parandavaks liigiks. Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sageli massiliselt esinev kiiresti paljunev tüütu umbrohi. Eriti hästi edeneb põllukultuuridele ebasobiva aasta järel. Hea meetaim. Sobib haljasväetiseks ja mõnedel andmetel enne õitsemist ka loomasöödaks, kuid alates õitsemisest on mürgine. Annab piimale ja võile terava maitse. Hobustele võib olla surmav, ohtlik ka veistele. Mürgistusnähtudeks on süljevool, kõhulahtisus, rahutus ja kiirenenud hingamine. Mõnel pool on põldsinepi noori lehti söödud salatina, keedetult võib teda tarvitada nagu spinatit. Seemned on õlirikkad, õli sobib nii toidu- kui valgustiteõliks. Õlitaimena väärtust ei oma seemnete ebaühtlase valmimise tõttu. Seemnetest võib valmistada sinepipulbrit.
Sarnased taimed	Põldsinepile esmapilgul sarnaseid taimi on palju. Mitmed kollaste õitega ristõieliste sugukonda kuuluvad põlluumbrohud näevad sarnased välja. Pühendunud taimesõber korjab mitmeid erinevaid taimi, laob lauale ritta ja siis võrdleb. Ega vist muidu päris hästi pihta ei saa, kes on põldsinep, kes põldrõigas, kes põld-kapsasrohi, kes gallia koerasinep ja nii edasi.