Põldtimut kipub ühe teise meie heinamaade tavalise taime, aas-rebasesabaga segamini minema. Mõlemaid kohtab väga sageli ka väljaspool põlde, kooslustes, kuhu inimene neid külvanud ei ole vaid taimed on ise levinud. Mis neil siis vahet on? Kõige lihtsam on selgeks teha timuti ja rebasesaba õisiku erinevused. Timuti õisik on jäigem. Peamised erinevused torkavad silma, kui timuti või rebasesaba pikk ruljas õisik kaarekujuliseks painutada. Timuti puhul paindub õisik ühtlaselt kogu pikkuses, rebasesabal murduvad aga kaarest sälgud välja, samuti ilmuvad nähtavale pikad valged karvad, ohted. Timutil ohteid ei märka, sest need on vaid umbes millimeetripikkused. Kes kõrrelisi paremini tunneb, märkab, et timutil ja rebasesabal saab ka taimi puudutamata vahet teha. Nimelt muutub rebasesaba õisik tipuosas järjest peenemaks. Timuti õisik on ühtlase läbimõõduga.

Lisaks põldtimutile kasvavad meie niitudel ka loodtimut ja mugultimut. Loodtimut sarnaneb rohkem rebasesabale, sest tema õisik jaguneb samuti painutamisel sälkudeks, kuid õied on oheteta (karvadeta). Mugultimut on väga sarnane põldtimutile. Mugultimut on põldtimutist väiksem ja nõrgem, tema vars on peenike ja õisik on lühike. Nimi räägib midagi mugulast. Mugultimuti varre alumine ots, mis jääb mulda, on mugulataoliselt paksenenud. Tegelikult võib väikest paksendit märgata ka põldtimutil, kuid harilikult on see mugultimuti “mugulast” väiksem. Mõned taimesüstemaatikud ei pea mugultimutit iseseisvaks liigiks vaid põldtimuti alamliigiks.