Eestikeelne nimi	põldtimut
Ladinakeelne nimi	Phleum pratense L.
Rahvapärased nimed	oravasaba, hundisaba, kassisaba, rukkipeaga, timuk, tupphein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda timut.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 30-90 (100) cm. Kasvab väiksemate puhmastena.
Õis	Õied moodustavad pähiku. Pähikud on lapikud, kuni 4 mm pikkuste jäikade libledega. Liblede tipul on väga lühike ohe (kuni 1,5 mm). Tolmukapead on lillad või kollased. Pähikud on koondunud tihedasse ühtlase jämedusega ruljasse pööristähka. Õisik on 3-10 (20) cm pikk ja läbimõõdus kuni 8 mm. Õisiku värvus on tavaliselt valkjasroheline, harva lillakas. Õitseb juunist septembrini.
Vili	Ovaalne viltuse kinnitumispinnaga, tipul järsult ahenenud seemnis. Keskkohas sageli kühmukesega. Värvuselt on seemnis helepruun, peenelt võrkja kattega.
Leht	Kuni 30 cm pikkuse ja kuni 0,6 (1) cm laiuse lameda labaga pikad kahvaturohelised või sinakad lehed. Noorelt on nad servalt kokkurullunud. Lehe alumisel küljel on pikk ribi. Lehetuped karedad, kuni 3 (5) mm pikkuse kileja teravatipulise keelekesega.
Vars	Varred on püstised või veidi tõusvad, 3-4 sõlmega, vahel alusel jämenenud.
Maa-alune osa	Taimel on narmasjuurestik. Kõrre alusel võib olla vahel väike muguljas paksend, mis on aga rohkem siiski mugultimuti tunnuseks.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Suuremas osas Euroopas ja Aasias. Kultuurtaimena on levinud kosmopoliitselt peaaegu kogu maailma parasvöötmes ja subtroopikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab parajalt niisketel päris-, loo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel, teeservades ja umbrohuna põldudel, harvem ka hõredates metsades ja nende sihtidel, lagendikel. Kasvatatakse ka põllul kultuurtaimena. Talvekülma kannatab meil hästi.
Koht ökosüsteemis	Toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasvatatakse laialdaselt põldheinana loomasöödaks nii heina- kui karjamaal, sageli segus ristikuga. Kõrge söödaväärtusega. Looduslikust timutist on aretatud mitmeid kultuursorte.
Sarnased taimed	Põldtimutit ja aas-rebasesaba, mõlemad väga tavalised niitude ja kultuurheinamaade kõrrelised, on sageli segamini aetud. Paljudel niitudel kasvavad mõlemad liigid segamini aga tooni annab enamasti üks. Põhjus ei ole alati selles, et ühte on rohkem, teist vähem, vaid selles, et üks õitseb varem, teine hiljem. Aas-rebasesaba õitseb suve esimesel poolel ja siis jääb varju põldtimut. Alates suve keskpaigast on vastupidi. Õisiku järgi ongi rebasesabasid ja timuteid kõige kergem eristada.