Kanada pujukakar on visa taim. Tema põline kodumaa on Eestist väga kaugel, Põhja-Ameerikas. Igal kanada pujukakra taimel võib valmida üle saja tuhande seemne. Kiiresti kultuurtaimede seemnete hulgas leviva umbrohuna on ta mõne aastasajaga vallutanud kogu maakera, Euroopasse jõudis ta 17. sajandil, arvatavasti mitte palju hiljem Eestisse.

Sellist taime, kes kasvab peaaegu kogu planeedil, nimetatakse kosmopoliidiks. Kosmopoliitide hulka kuulub näiteks kõigile tuttav pilliroog. Varem arvasid botaanikud kanada pujukakra perekonda õnnehein, siis oli meil kaks õnneheina: jaani-õnnehein ja kanada õnnehein. Seejärel otsustati kahe perekonna kasuks ning kanada õnneheinale anti uus eestikeelne nimi, kanada pujukakar. Olgu taimede liigitamisega perekondadesse kuidas on - teadlased on varemgi taimi ühest perekonnast teise tõstnud ja küllap tõstavad ka edaspidi, sest liikide sugulussuhteid peegeldav elupuu on kaugel sellest, et lõplikult valmis olla - aga mõneti sarnased need kaks taime, kanada pujukakar ja jaani-õnnehein, tõesti on. Kuigi on ka selgeid erinevusi

Jaani-õnnehein on hallikasroheline, kanada pujukakar hele- või isegi kollakasroheline, sageli veidi läikiv. Kanada pujukakra suures liitõisikus on väikesi korvõisikuid väga palju, sageli üle saja, jaani-õnneheinal on neid vaid kuni paarkümmend. Jaani-õnneheina üksikud korvõisikud on seevastu mõnevõrra suuremad ja keelõite tõttu kindlasti silmapaistvamad. Kanada pujukakra korvõisikute läbimõõt on poole sentimeetri kandis ja need on valkjate silmapaistmatute keelõitega. Esmapilgul võib näida, et kanada pujukakral keelõisi polegi, sest need on tõesti väga väiksed - ollakse harjunud, et keelõied peavad olema suured ja silmapaistvad nagu näiteks astril või päevalillel.