Eestikeelne nimi	kanada pujukakar
Ladinakeelne nimi	Conyza canadensis (L.) Cronquist (syn. Erigeron canadensis L.)
Rahvapärased nimed	kanada õnnehein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda pujukakar.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane rohttaim. Kõrgus (5) 20-70 (100) cm. Värvuselt hele-kollakasroheline.
Õis	Taimel esinevad mõlemasugulised putkõied ja ühesugulised emased keelõied. Õied on koondunud lühiraolistesse korvõisikutesse, mille läbimõõt on (3) 5-6 (7) mm ja pikkus 4-5 mm. Korvõisiku üldkatis on kahe või kolme ringina, neist sisemised pikemad, kileja servaga. Õisiku serval on kollakasvalged või valkjad püstised keelõied, mis on õisiku keskosas olevatest putkõitest veidi pikemad (2-3 (5) mm pikkused). Putkõied on putke ülaosas hõredalt lühikarvased. Korvõisikud on vahel rohkem kui 100-kaupa koondunud suurde võrdlemisi kitsasse pöörisjasse liitõisikusse. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini).
Vili	Lamedad ja hõredalt lühikarvased või peaaegu paljad, kuni 1,5 mm pikkused seemnised. Neil on ühe ringina kuni 3 mm pikkustes harjasjatest karvadest koosnev pappus. Tuullevija.
Leht	Süstjad kuni lineaalsed, pikalt teritunud tipuga ja vahelduvalt kinnituvad lihtlehed. Alumised on rootsulised ja peensaagja servaga, kuivavad sageli juba õitsemise ajaks. Ülemised lehed on rootsutud, terveservalised. Lehtede pikkus on kuni 10 cm ja laius 0,2-1 (1,5) cm.
Vars	Vars on püstine, ülemises osas haruneb (liitõisikus), üleni lehistunud ja hõredalt kaetud karedate lihtkarvadega.
Maa-alune osa	Juurestik on väikesemõõtmeline, kuid suhteliselt hästi harunenud ja suure veeimamisvõimega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Üks taim võib anda üle 100000 seemnise. Levib väga kiiresti.
Levik ja ohtrus	Kodumaaks on Põhja-Ameerika, kuid tulnukana on levinud kosmopoliitselt peaaegu kogu maakeral. Euroopasse sattus 17. sajandil. Eestis on tulnukana muutunud sagedaks ja kohati esineb isegi massiliselt.
Kasvukoht	Kasvab meil liivikuil, liivakarjäärides, liivastel jäätmaadel, nõlvadel, teeservadel, päris- ja looniidul, kuivade männimetsad lagendikel (nõmme- ja palumetsas), varemetes. Pinnase suhtes vähenõudlik, kasvab toitainetevaestel kuivadel kohtadel, kus paljud teised taimed kasvada ei suuda.
Koht ökosüsteemis	Kasvab sageli väga kehval pinnasel, kus teised taimed suudavad harva kasvada, tõrjub neid välja. Esineb sageli segus kuivalembeste kõrrelistega.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kergesti ja kiiresti leviv umbrohi, pole kasvukohtade suhtes kuigi nõudlik.
Sarnased taimed	Silmapaistmatu taimena jääb kanada pujukakar sageli märkamata. Kes taime kord tähele on pannud, jõuab arvatavasti varem või hiljem määramisega õige liigini - kanada pujukakrale Eesti looduses kuigivõrd sarnaseid taimi ei kasva. Pane tähele, et kanada pujukakra üksikud õied on koondunud arvukatesse korvõisikutesse (nii ei eksi sa sugukonna määramisega), mis on aga harjumuspäratult väikesed, sageli väiksemad kui pool sentimeetrit.