|
Eestikeelne nimi |
kanada pujukakar |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Conyza canadensis (L.)
Cronquist (syn. Erigeron canadensis L.) |
|
Rahvapärased
nimed |
kanada õnnehein |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda korvõielised,
perekonda pujukakar. |
|
Eluvorm |
Ühe- või kaheaastane rohttaim.
Kõrgus (5) 20-70 (100) cm. Värvuselt
hele-kollakasroheline. |
|
Õis |
Taimel esinevad mõlemasugulised
putkõied ja ühesugulised emased keelõied. Õied on koondunud
lühiraolistesse korvõisikutesse, mille läbimõõt on (3) 5-6
(7) mm ja pikkus 4-5 mm. Korvõisiku üldkatis on kahe või
kolme ringina, neist sisemised pikemad, kileja servaga. Õisiku
serval on kollakasvalged või valkjad püstised keelõied, mis on
õisiku keskosas olevatest putkõitest veidi pikemad (2-3
(5) mm pikkused). Putkõied on putke ülaosas hõredalt
lühikarvased. Korvõisikud on vahel rohkem kui 100-kaupa
koondunud suurde võrdlemisi kitsasse pöörisjasse
liitõisikusse. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). |
|
Vili |
Lamedad ja hõredalt lühikarvased või
peaaegu paljad, kuni 1,5 mm pikkused seemnised. Neil on ühe
ringina kuni 3 mm pikkustes harjasjatest karvadest koosnev
pappus. Tuullevija. |
|
Leht |
Süstjad kuni lineaalsed, pikalt
teritunud tipuga ja vahelduvalt kinnituvad lihtlehed. Alumised
on rootsulised ja peensaagja servaga, kuivavad sageli juba
õitsemise ajaks. Ülemised lehed on rootsutud, terveservalised.
Lehtede pikkus
on kuni 10 cm ja laius 0,2-1 (1,5) cm. |
|
Vars |
Vars on püstine, ülemises osas
haruneb (liitõisikus), üleni lehistunud ja hõredalt kaetud
karedate lihtkarvadega. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik on väikesemõõtmeline, kuid
suhteliselt hästi harunenud ja suure veeimamisvõimega. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. Üks taim võib
anda üle 100000 seemnise. Levib väga kiiresti. |
|
Levik ja ohtrus |
Kodumaaks on Põhja-Ameerika, kuid
tulnukana on levinud kosmopoliitselt peaaegu kogu maakeral.
Euroopasse sattus 17. sajandil. Eestis on tulnukana muutunud
sagedaks ja kohati esineb isegi massiliselt. |
|
Kasvukoht |
Kasvab meil liivikuil,
liivakarjäärides, liivastel jäätmaadel, nõlvadel, teeservadel,
päris- ja looniidul, kuivade männimetsad lagendikel (nõmme- ja
palumetsas), varemetes. Pinnase suhtes vähenõudlik, kasvab
toitainetevaestel kuivadel kohtadel, kus paljud teised taimed
kasvada ei suuda. |
|
Koht ökosüsteemis |
Kasvab sageli väga kehval pinnasel,
kus teised taimed suudavad harva kasvada, tõrjub neid välja.
Esineb sageli segus kuivalembeste kõrrelistega. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Kergesti ja kiiresti leviv umbrohi,
pole kasvukohtade suhtes kuigi nõudlik. |
| Sarnased taimed |
Silmapaistmatu
taimena jääb kanada pujukakar sageli märkamata. Kes taime kord
tähele on pannud, jõuab arvatavasti varem või hiljem
määramisega õige liigini - kanada pujukakrale Eesti looduses
kuigivõrd sarnaseid taimi ei kasva. Pane tähele, et kanada
pujukakra üksikud õied on koondunud arvukatesse
korvõisikutesse (nii ei eksi sa sugukonna määramisega), mis on
aga harjumuspäratult väikesed, sageli väiksemad kui pool
sentimeetrit. |