Eestikeelne nimi	harilik punand
Ladinakeelne nimi	Fumaria officinalis L.
Rahvapärased nimed	maa-aluserohi, kõõmarohi, juushein, venituse rohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda magunalised, perekonda punand.
Eluvorm	Üheaastane väike ja õrn ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-30 (50) cm. Magunalistele sageli iseloomulikku piimmahla punandis ei ole.
Õis	Kahesugulised kaheli õiekatega kahekülgselt sümmeetrilised õied. Pikkus 6-9 mm, värvuselt violetjasroosad, tipul tumeda laiguga. Väline kroonleht kannusega. Tupplehed munajassüstjad, umbes kolm korda kroonist lühemad. Õied on koondunud kitsaks kobaraks. Õitseb juunist augustini.
Vili	Ümmargune pähklike, umbes 2 mm suurune. Avaneb ülaosas tekkiva augukesega. Pähklikeses üks seeme.
Leht	Hallikasrohelised mitmekordselt jagunenud lihtlehed. Alumised on rootsuga, ülemised ilma. Suhteliselt veerohked.
Vars	Vähe harunenud vaoline lihakas vars on hallikasroheline.
Maa-alune osa	Nõrgalt arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Kogu Euroopas laialt levinud umbrohi, ka Aafrika põhjapoolses osas. Tulnukana Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning paljudes Aasia-maades. Eestis tavaline umbrohi.
Kasvukoht	Kasvab põldudel ja aedades umbrohuna, ka prahipaikadel. Viljakama mullaga parasniisketes kohtades.
Koht ökosüsteemis	Inimkaaslejast umbrohi.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sisaldab aineid, mida meditsiinis on kasutatud söögiisu tõstva vahendina. Õitest ja vartest saadud ekstrakti ning mahla on kasutatud rahvameditsiinis silmade punetuse ja silmapõletiku korral. Teed on joodud söögiisu tõstmiseks. Sageli tüütu, kuid kergesti eemaldatav umbrohi.
Sarnased taimed	Punandi omapärased lehed ja õied teevad temast teiste umbrohtude seas kergesti äratuntava taime. Punandi õitele on sarnased tema lähedase sugulase, lõokannuse õied. Punandi jagunenud pehme üldilmega lehed sarnanevad natuke muskuslille või mõne putke lehtedega.