Pune (oregano) võib segi minna piparmündiga. Tõepoolest on nende üldilme natuke sarnane. Pune lehed on piparmündi omadest väiksemad ja enamasti terveservalised. Pune üksikud õied on huulõielistele iseloomulikult kahe huulega, piparmündil peaaegu korrapäraselt neljatised. Ka on pune tavaliselt punakat värvi, piparmünt roheline. Piparmündi õisik on pune omast mõnevõrra pikem. Nii piparmündil kui punel on väga tugev iseloomulik lõhn, kuid lõhnad on täiesti erinevad ega tohiks segamini minna. Pune lõhn sarnaneb vorstirohu (majoraani) omale ja seepärast on teda ka vorstirohuks kutsutud.

Kui juba vorstirohust juttu, siis on õige ka see, et vorstirohu puudumisel kõlbab pune teda asendama. Punet lisatakse näiteks verivorstidele. Maitseainena sobib ta mujalegi, näiteks mitmetesse lihatoitudesse, punest on abi ka kurkide soolamisel. Pune annab toidule meeldiva lõhna ja terava vürtsise maitse. Erinevate toitude maitsestamisel leiavad kasutamist nii lehed kui õied. Pune ei ole vaid hea maitse ja lõhna andja, teda on tarvitatud ka ravimtaime. Näiteks parandab pune seedetegevust, soole- ja maonõresid hakkab rohkem erituma ning toidust saadakse vajalik paremini kätte.

Pune raviomadused on juba ammust ajast väga laialt tuntud. Teda on kasutatud nii rahvameditsiinis kui ka päris ravimitööstuses. Punest saadud rohtudel on palju kasutusalasid, näiteks mitmete valude korral. Varem tarvitati teda küllaltki palju hambavaluvastase vahendina, nüüd eraldatakse tema lehtedest vaid toimeaine ja tehakse sellest hambavalutablette. Kui lihased või liigesed valutavad, võib teha pune maapealsetest osadest kompresse. Kompressid aitavad ka paljude nahahaiguste vastu, pune sobib käsnade ja ohatiste, aga ka haudunud kohtade raviks. Külmetushaiguste vastu saab punest hea köhavastase ning palavikku alandava tee. Selleks tuleb võtta paar supilusikatäit taime ülemist osa koos õitega, ürti, ja lisada klaas keevat vett. Jook on valmis peale veerandtunnist tõmbamist. Punetee aitab unetuse vastu ja tal on rahustav toime.

Kui räägime punest, võib õigustatult arvata, et selle taime nimi on tekkinud punasest lehtede ja õite värvusest. Kuid pune on punase värviga tegelikult veelgi tihedamalt seotud. Nimelt on pune õitega pikka aega värvitud villa oranžikaspunaseks. Seevastu mõnede ainetega töötlemisel annavad need hoopis musta värvuse. Musta on võimalik saada ka lehtedest ja vartest. Pune paljõieline õisik sisaldab suurel hulgal nektarit. Seega on iga punetaim mesilastele (ja mesinikele) lausa unistuseks. Punes on nähtud koguni nii head meetaime, et temast on rajatud suuri põlde.