Eestikeelne nimi	harilik pune
Ladinakeelne nimi	Origanum vulgare L.
Rahvapärased nimed	puna, vorstirohi, mindid, unerohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda pune.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline iseloomuliku tugeva lõhnaga rohttaim. Kõrgus 25-50 (75) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied (harvem esineb ühesugulisi emasõisi). Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp umbes 2 mm pikkune, putkest tunduvalt lühemate hammastega. Kroon 5-10 mm pikkune, helepurpurpunane või lillakasroosa, harvem valge, tupest pikema putkeosaga. Kroonist ulatub välja 2 tolmukat (teised 2 ei ulatu). Õied asuvad väikestes tähkades, mis moodustavad hõreda kännasja pöörise. Õisiku pikkus kuni 15 cm ja läbimõõt kuni 10 cm. Õisikus on teravatipulised harilikult punakad kandelehekesed. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Ümmargused või ellipsikujulised nürilt kolmekandilised paljad pähklikesed. Pikkus 0,5-1 mm, värvus beež. Viljad valmivad alates augustist.
Leht	Tavaliselt piklikmunajad tömbilt teritunud tipu ja kiilja alusega rootsulised vastakuti kinnituvad lihtlehed. Leheserv on terve või hõredate madalate hammastega, ripsmeline. Pealt on lehed enamasti tumerohelised või punakad, veidi läikivad, alt tuhmimad ja heledamad, näärmetäppidega. Lehe pikkus kuni 1 cm.
Vars	Varred on püstised (harvem alusel veidi tõusvad), ülemises osas harunevad, sageli punakad. Jagunevad õitsvateks ja vegetatiivseteks võsudeks.
Maa-alune osa	Risoom on viltune, arvukate lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Siberis, Kesk-Aasias, Põhja-Aafrikas, tulnukana Põhja-Ameerikas. Tavalisem Lääne-, Põhja- ning Kagu-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab päris- ja looniitudel, hõredates loo- ja nõmmemetsades, põõsastikes, puisniitudel, jõgede ja järvede kallastel, ka põllupeenardel. Sagedamini esineb hulgaliselt. Valguslembene. Eelistab kuivemaid kasvukohti, mullaviljakuse suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rikkalikult nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kultiveeritakse mee- ja maitsetaimena. Sisaldab märkimisväärsel hulgal vitamiine. Seemnetest saadakse meeldiva lõhna ja vürtsika, veidi kootava maitsega õli ravimitööstuse tarbeks. Kasutatakse parfümeeriatööstuses kölni vee ja seepide valmistamisel, toiduainete- ja likööritööstuses. Iseloomuliku tugeva lõhnaga lehti on laialt tarvitatud maitseainena kurkide soolamisel, vorsti valmistamisel vorstirohu asemel, lihasuppide maitsestamiseks. Värvitaim, kelle lehtedest, õitest ja vartest saadakse musta, õitest ka oranžpunast värvi. Ravimtaim, kasutatakse valuvaigistina (näiteks vannidena), seespidiselt rindkere- ja külmetushaiguste, peavalu, kõhulahtisuse ja unetuse puhul, parandab soolestiku tööd, välispidiselt paljude nahahaiguste vastu. Rahvameditsiinis on kasutatud reuma ja valuliste menstruatsioonide korral. Kogutakse taime ülemist osa õitsemise ajal.
Sarnased taimed	Punega on väga sarnane maitsetaimena kasvatatav aedmajoraan ehk vorstirohi, kes kuulub punega samasse taimeperekonda. Eestis looduslikult kasvavatest liikidest võivad punega kergemini segi minna mündid ja mägimünt. Kui mündid eristuvad punest iseloomuliku lõhna järgi, siis harilik mägimünt ei ole punetaoliselt punakas vaid pigem halli üldilmega.