Eestikeelne nimi	randaster
Ladinakeelne nimi	Aster tripolium L.
Rahvapärased nimed	lesesõlg
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda aster.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 15-50 (60) cm.
Õis	Korvõisikud asuvad tipmiselt, nende läbimõõt on 2-3 cm. Üldkatis on katusekivide taoliselt kahe või kolme ringina, sisemise ringi lehekesed on tunduvalt pikemad. Õisikus on serval ühe ringina 20-30 lillakat kuni helesinist, harva valget keelõit, millede pikkus on tavaliselt 11-15 mm. Õisiku keskel on kollased putkõied. Keelõied on ühesugulised emasõied ja putkõied on mõlemasugulised. Korvõisikud on koondunud suurde kännasjasse-pöörisjasse liitõisikusse. Õitseb juunist septembrini.
Vili	Peaaegu paljad 2-4 mm pikkused seemnised, millel on valgetest lihtsatest harjasjatest karvadest pappus. Levivad tuule abil.
Leht	Veidi lihakad vahelduvalt kinnitunud kaarroodsed karvadeta lihtlehed. Alumised on piklikmunajad või süstjad, ahenevad rootsuks; keskmised on süstjad kuni lineaalsüstjad, rootsutud; ülemised ahenevad jällegi lühikeseks rootsuks. Leheserv on terve, ripsmetega.
Vars	Vars on tavaliselt püstine, tugev, vaoline ja õõnes, sageli juba alusel harunenud, vahel punakalt värvunud.
Maa-alune osa	Sammasjuurestik on lühikese peajuure ja pikkade lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kohati Põhja-Aafrikas, leidub ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias, Ees- ja Ida-Aasias. Eestis peamiselt läänesaartel ja läänerannikul, põhjarannikul harvem, sobivatel kasvukohtadel on paiguti sage.
Kasvukoht	Rannikutaim. Kasvab sagedamini mudastel või savikatel, harvem ka klibustel rannikutel. Sageli madalas rannavees ja rannaniitudel. Soolalembene.
Koht ökosüsteemis	Esineb sageli koos rand-õisluha, rand-teelehe, rannika, lugade jt. rannikutaimedega.
Kaitse	Pole Eestis ohustatud ega kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust. Ilutaimena sobib vaid soolasele pinnasele.
Sarnased taimed	Küllalt suurte helesiniste keelõitega randastri õitsevaid taimi on tema kasvukohas rannikul raske ühegi teise taimega segamini ajada. Hoopis keerulisem on ära tunda mitte õitsvaid või ära õitsenud taimi. Randastri lehed on üsna varieeruva kujuga, sõltuvalt näiteks sellest, kui lähedal või kaugel veepiirist taim kasvab. Sellised õisikuteta taimed võivad kergesti segamini minna paljude teiste rannikul kasvavate lihakate lehtedega taimedega. Seepärast on kindlam taime palju kordi ja erinevates kasvukohtades vaadata või jätta määramine ajaks, kui randaster õitseb. Randaster õitseb suve teisel poolel.