Eestikeelne nimi	roomav madar
Ladinakeelne nimi	Galium aparine L.
Rahvapärased nimed	kare virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda madaralised, perekonda madar.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus 0,3-0,8 (1,2) m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp peaaegu kadunud. Kroon valge kuni kreemikas, läbimõõt umbes 2 mm. Õied asuvad üksikult või 2-3- (5-) kaupa harkjalt harunenud sarikates lehtede kaenlas. Õisikud on pikkadel karedatel raagudel, õieraod lühikesed, vähem karedad. Õitseb juunist septembrini.
Vili	Veidi lapik, tihedalt haakjate harjastega kaetud kaksikpähklike, mis laguneb valmimisel kaheks peaaegu ümmarguseks osaviljaks. Vili on põldmadara omast suurem, läbimõõt kuni 5 (6) mm.
Leht	Lineaalsüstjad terveservalised rootsutud lihtlehed, asuvad 6-8-kaupa männases sõlmekohtadel. Kujult lineaalsed kuni süstjad, alusel ahenevad, tipul järsult teritunud ja ogatipuga. Pealt paljad või hõredate lidus karvadega, serval ja alumisel küljel ogakestest karedad. Lehtede pikkus 2-3 (5) cm, laius 2-5 (6) mm. Õisikus esinevad ka kõrglehed, mis on alla 1 cm pikad ja kuni 2 mm laiad.
Vars	Vars on nõrk, lamav või roomav, ka mööda teisi taimi tõusev, harunev. Neljakandiline, kantidel on allapoole suunatud ogakesed, mis haakuvad kergesti. Sõlmede kohal jämenenud, tavaliselt kaetud valgete karedate karvadega.
Maa-alune osa	Juured on peened, kuid küllaltki pikad ja harunenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Viljad on varustatud haakjate harjastega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kaug-Idas, Kesk-Aasias ning Aafrikas, Austraalias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas kasvab kohati tulnukana. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab looduslikult lodu- ja lammimetsades kaldavõsastikes, põõsastikes, metsaservadel, soostunud ja niiskematel lamminiitudel puisniitudel. Kuid eriti sageli kasvab inimese mõjutatud kohtadel: prahipaikadel, aedades, elamute ümbruses, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel.
Koht ökosüsteemis	Vilju levitavad loomad ja inimesed, kelle karvade ja riiete külge need haakuvad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kiiresti paljunev umbrohi söötidel, harvem põldudel. Juurtest saadakse punast värvainet. Ravimtaim närvihaiguste, hüsteeria ja epilepsia vastu. Kasutatakse ürti, millest tehakse tõmmist. Kuulub paljude põletiku- ja vähivastaste teesegude koostisse.
Sarnased taimed	Madaraid kasvab Eestis palju ja roomav ning põldmadar pole ainsad, kelle vars on iseloomulikult haakuv. Haakuva varrega on ka vesiste kasvukohtade tavalised taimed lodu- ja soomadar. Roomava madaraga lodu- ja soomadar sassi ei lähe, sest viimased on väikesed ja haprad - omadussõnad, mis roomava madara kirjeldamiseks ei sobi. Ida- ja Kagu-Eesti veekogude kallastel kasvab ojamadar. Tema kuulub ka haakuva varrega madarate kampa.