Harilik raudrohi
(Achillea millefolium)
raudreiarohi, verihain, köharohi, koeraköömen

Harilikul raudrohul on kitsad, mitmel korral jagunenud veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne liitõisik mitte õitest vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on nii emakad kui tolmukad ehk õis on mõlemasuguline.

Harilikul raudrohul on meie looduses kaks sugulast: võsa- ja ida-raudrohi. Mõlemad on sarnased taimed, kes kasvavad niiskemates ja varjulisemates kasvukohtades kui harilik raudrohi. Peale selle on neil mõnevõrra suuremad õied, mille pärast sobivad harilikust paremini lillepeenrale, kuid ka harilikku raudrohtu saab kuivade peenarte, näiteks kiviktaimlate koosseisus kasvatada. Kui taimed noorelt tagasi lõigata, siis saab neist tiheda muru kuivadesse ja kivistesse kasvukohtadesse. Hariliku raudrohu kasutusvõimalused on arvukad ja nendest alljärgnevas pikemalt.

Kes raudrohu on kätte võtnud, on kindlasti tundnud iseloomulikku veidi vänget “raudrohulõhna”. See lõhn tekib peamiselt eeterlikust õlist. Kuid raudrohus on veel palju teisigi väärtuslikke aineid, näiteks C-vitamiini. Kõik need ained kokku teevad aga raudrohust tänuväärse ravimtaime, kelle kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Läbi aegade on olnud raudrohu tähtsaimaks tööks verejooksude peatamine. Nii võis näiteks teha raudrohust tee ja seda sisse juues jäid peagi seisma enam-vähem kõik sisemised verejooksud. Kuid temast leiti abi ka lihtsa ninaverejooksu korral. Väga lihtne oli aga peatada mõni väline verejooks. Seda võib igaüks isegi teha. Kui olete kergelt vigastada saanud, siis otsige üles puhas raudrohutaim, muljuge tema leht mahlakaks ja asetage haavale. Raudrohu mahl soodustab vere hüübimist ja verejooks jääbki peagi seisma.

Rahvameditsiinis on raudrohtu palju joodud ka köhateena. Ta teeb kinnise köha varsti lahtiseks ja lõpuks kaob seegi. Peale haavade ja köha ravimise on aga raudrohul veel hulganisti teeneid pakkuda. Olgu siinkohal neist osa ära mainitud: vähendab valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas, korrastab seedetegevust, neerude tööd, vereringet ja südametegevust, samuti menstruatsioonitsükleid. Raudrohi kuulub ka näiteks söögiisu tekitava tee koostisse. Raudrohutee valmistamiseks tuleks võtta umbes üks teelusikatäis peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta. Segu tõmmaku viis minutit. Seejärel juuakse lonkshaaval päeva jooksul. Lisaks teele võib raudrohust teha ka vanni.

Raudrohi nii väärtuslik taim, et peaks alati käepärast olema. Tee on küll mõru, kuid mõningane ebamugavus saab kuhjaga tasutud. Siiski ei tohi raudrohuteed, nagu ka teisi tugevatoimelisi raviteesid, pidevalt juua. Päevas ei tohiks juua üle ühe klaasi ja paari nädala tagant peaks pikema vahe pidama.