Rukkilill
(Centaurea cyanus)
härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill

Rukkilill valiti Eesti rahvuslilleks aastal 1968. Rukkilille kasuks rääkisid lai tuntus ja armastatus rahva hulgas, teda on läbi aegade hästi tundnud kõikide Eesti piirkondade elanikud. Tuntuks on rukkilill saanud seetõttu, et kasvab inimese lähedal, peamiselt taliviljapõldudel. See võib tunduda imelik, kuid meie rahvuslille ei ole vale arvata umbrohtude hulka. Umbrohuna talirukkis ja talinisus on ta lastele rõõmuks ja põllumeestele nuhtluseks. Lapsed punuvad temast koos härjasilmadega kauneid pärgi ja toovad tuppa vaasi, põllumeestele meeldiks ehk rohkem, kui viljapõllul umbrohte vähem olek

Miks rukkilill kui umbrohi põldudelt ära ei kao? Seepärast, et rukkilille eluviisid on aastatuhandete jooksul muutunud väga sarnaseks tema kaaslase rukki või talinisu omadega. Kõigepealt valmib enamik rukkilille seemneid koos rukki seemnetega. Vilja koristades satuvad viljaterade hulka ka sarnase kujuga rukkilille seemned. Tõsi, rukkilille seemnetel on kahvatupruunid lendkarvad ja nii võivad need levida ka tuule, loomade ja vee abil. Üks olulisemaid sarnasusi rukkilille ja rukki eluringis on see, et mõlema liigi seemned idanevad sügisel ja elavad talve üle noorte taimede või idanditena. Seega võib rukkilille pidada kaheaastaseks: esimesel aastal kasvavad augustis või septembris idanenud seemnetest noored taimed, kes teisel aastal kasvatavad kõrge harunenud varre, millel puhkevad õied.

Olgu rukkilill siis umbrohi või mitte, igal juhul on ta viljapõldude kõige kaunim lill. Rahustavalt ja muremõtteid peletavalt mõjuvad tema taevassinised mõne sentimeetrilise läbimõõduga õisikud. Nimelt õisikud, sest rukkilill kuulub korvõieliste hulka ja seega on tema õied koondunud korvõisikusse. Kuid rukkilille korvõisikud erinevad enamike teiste korvõieliste õisikutest. Erinevus on selles, et rukkilille õisikute serval olevad äärisõied on lehtrikujulised. Huvitav on ka see, et äärisõied on üksnes mesilaste ligimeelitamiseks, neis ei arene seemneid. Mesilastele pakuvad rukkilille õied rikkalikult mesimagusat nektarit. Õisiku keskel asuvad viljakad putkõied, milles arenevad seemned

Peale selle, et rukkilill kaunistab põlde, on paljud tema vormid leidnud kasvatamist aedades. Nii võime vahel kohata isegi roosa- või valgeõielist rukkilille. Muide, värvuse muutust võib märgata ka vananevates rukkilille õites: need muutuvad rohkem lillakaks.

Rukkilill pakub muudki peale ilu ja mee. Tema erksavärvilistest õitest saadakse sinist värvi. Ta on tuntud ravimtaimena. Ravimina kogutakse siniseid kroonlehti. Need tuleb õhukese kihina varjulises kohas kiiresti kuivatada. Kiiresti seepärast, et sinised õied kipuvad muidu mustaks ja väärtusetuks muutuma. Rukkilille õitest saab hea kompressi väsinud või põletikulistele silmadele. Rukkilille õisi pannakse vahel ravimtee sisse lihtsalt selleks, et tee välimus ilusamaks muuta.