Eestikeelne nimi	rukkilill
Ladinakeelne nimi	Centaurea cyanus L.
Rahvapärased nimed	härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda jumikas.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (15) 20-75 (100) cm.
Õis	Õied moodustavad korvõisiku, mis koosneb õisiku keskel asuvatest mõlemasugulistest putkõitest ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õed sinised või sinivioletsed, harva purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Korvõisiku läbimõõt on 2,5-3,5 cm. Õisikul on munajas kuni 1,5 cm pikkune üldkatis. Korvõisikud on koondunud peaaegu kännasjaks liitõisikuks. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Putuktolmleja.
Vili	Äraspidimunajad veidi karvase pinnaga keskmiselt 4 mm pikkused, helehallikad või kollakad seemnised. Seemnistel on 3-3,5 mm pikkune ruugjas pappus. Viljad valmivad alates juulikuust. Ühel taimel on seemneid üle 5000. Seemned levivad nii viljapõllu õlgedega ja viljaseemnete sees kui ka loomade ja vee abil.
Leht	Lihtlehed, mille pealmine pind on helbelistest karvadest valkjas kuni hallikas, alakülg viltjaskarvane. Juurmised ja alumised varrelehed on süstjad, veidi tömbi tipu ja terve kuni lõhestunud servaga, rootsulised. Need kuivavad varakult. Keskmised ja ülemised varrelehed on kitsamad, tipul teritunud, enamasti terveservalised, rootsutud. Nende pikkus on kuni 10 (12,5) cm ja laius kuni 0,6 cm.
Vars	Varred kasvavad enamasti üksikult, on püstised ja harunevad enamasti keskpaigast või sellest veidi altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud, pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega.
Maa-alune osa	Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, kohati Siberis, Kaug-Idas ja Kesk- ning Väike-Aasias, tulnukana ka Põhja-Ameerikas, Indias ja Uus-Meremaal. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel, jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased. Seemned levivad ka loomade abil.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Hea meetaim. Tuntud ka ravimtaimena, kasutatakse tema äärisõite leotist uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult vitamiini C, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. Eesti rahvuslill.
Sarnased taimed	Õitsev rukkilill ei lähe sassi ühegi teise Eestis kasvava taimega. Sellegipoolest levib Eestis mitmeid rukkilille lähisugulasi. Rukkilill kuulub taimeperekonda jumikas (Centaurea), kus kohtame mitmeid väga levinud ja tavalisi liike. Jätame hetkeks tähelepanuta rukkilille silmapaistvad taevasinised kroonlehed ja näeme, et näiteks korvõisiku üldine kuju ja üldkatis, aga ka lehed ja varred on vägagi sarnased näiteks aru- või põldjumikal.