Saarepuu otsast langevad seemned alla helikopteritena nagu vahtralt. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Neist ei saa ka pikka nina teha. Kui vahtra seemned leiavad uue puu jaoks kasvukoha juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus hoopis kevadel.

Tegelikult on saarel ja vahtral vähe ühist. Saarel on liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga. Nende lehekesed on suuremad, terava tipuga ja täiesti paljad. Rohkem ühist on saarel meie parkide sireliga ja kaugete maade õlipuuga. Õlipuu on see puu, mille okstest punuti võitjate pärgi. Kõik nad kuuluvad õlipuuliste hulka. Kes seda ei usu, see otsigu üles värskelt saetud saareplank ja nuusutagu. Sellest õhkub väga tugevat vänget lõhna, mis on tingitud saarepuu eeterlikest õlidest ja mis on iseloomulik kõigile õlipuulistele.

Nende õlide tõttu on saar leidnud kasutamist ka rahvameditsiinis. Tarvitatakse koort, seemneid ja lehti. Noorte lehtede vann võib aidata näiteks liigese- la lihasevalu korral. Kuid koorest on saadud ka abi riide ja villa mustaks, siniseks või pruuniks värvimisel. Isegi naha parkimisel on teda kasutatud. Tegelikult soovitatakse saare noori vilju isegi süüa. Nad on eelkõige C-vitamiini allikaks. Söömiseks tuleks viljad esmalt marineerida. Eks proovitagu ja siis otsustatagu, kas kõlbab või mitte.

Kuid saare peamine väärtus on tema hinnaline puit. See on kõvem kui tammel, väga kaunite aastarõngastega, sitke, veidi punaka varjundiga ning väga raske. Eelkõige on temast tehtud tugevat materjali nõudvaid esemeid: mitmeid tööriistu, põllutöömasinate osi, suuski ja teisi spordiriistu, vankreid, regesid. Kuid väga ilus on ta majade siseviimistluses, parketina, vineerina, laialt kasutatakse saare puitu mööbli valmistamiseks.

Sageli võib saart kohata vanades parkides. Saarel on võrdlemisi hõredad haralised oksad. Puu väärtust ilupuuna tõstab seegi, et eripärase lõhnaga mahla tõttu ei ole tal kuigi palju kahjureid. Ka seeni leiab saarel harva. Sellegipoolest on praeguse aastatuhande alguses hakanud Eestis levima haigus saaresurm, mis võib kahjustada ja hävitada saarikuid väga suurtel aladel. Lisaks seenele kahjustab saart saare-salehundlane- mardikas, kesteeb koore alla käike, puu hakkab kuivama ning lõpuks sureb. Mõnikord võib kurja teha ka talve käre pakane või kevadine hiliskülm. Linnade haljasaladel saar hästi ei kasva, sest latv kipub kahjulike gaaside ja tahma tõttu varakult kuivama.